Reporteritund | Vikerraadio | Err

Eesti on õigusriik, aga kas meie õigussüsteem on ja näib õiglasena? Kes räägib poliitilistest menetlustest, kes kurdab, et kohtus karistatakse süütuid inimesi.

Mõelge korraks, mille poolest on sarnased põllumeeste siseriiklikud otsetoetused ja patsiendiga kaasas käiv hambaravi hüvitis?Õigus! Mõlemat lubas uus võimuliit tänavu kevadel ja kumbagi ei rakendata eeloleval aastal täies mahus.

Põlvamaal Leevi külas loomakliinikut pidav Aire Ilves-Luht pälvis äsja tiitli Aasta loomaarst 2019. Aire abikaasa Riho Luht on aga üks neist kohaliku elu edendajatest, kes peale seda, kui Põlva Tarbijate Kooperatiiv sulges Leevi toidupoe, avas ühistöös teiste kohalikega külas kogukonnapoe LEPO. Leevil käis Arp Müller.

Järgmise aasta riigieelarve läbis riigikogus II lugemise ja on lähinädalatel teel lõpphääletusele.

Kuigi võimuliidu püsimine näib muud teemad seljatanud olevat, käib näiteks apteegireformi asjus Toompeal erakondade tihe kohtumine nii Suure Peetri kui Väikse Peetri leivakoti omanikega.

Kuigi Kagu-Eestit räsinud ja inimesed elutähtsatest teenustest - elekter, vesi, toasoe, side, kütus - ilma jätnud tormist on möödas juba kaks nädalat, siis ametlik arutelu saadud õppetunni üle on alles käivitunud.

Valmis on saanud II pensionisamba muutmise eelnõu. Mis muutub ja kas muutused toovad kaasa vabaduse või uued probleemid? Millised on pensionikoguja võimalused?

Tänavu jõustus kaks vastukäivat seadusemuudatust: 1. juunist peale on alkohol poodides teisest kaupadest eraldi, et selle ostmist piirata. 1. juulist kehtib alkoholile madalam aktsiisimäär, mis on käivet kohati veerandi võrra kasvatanud.

Oktoobrikuu Eesti poliitikas saab tänasega läbi. Riigieelarve menetlus riigikogus, koalitsioonierakonde soov avada apteegireform, opositsiooni püüd pensionäridele olematut raha jagada, aga ka II pensionisamba debatt, minister Kert Kingo lahkumine, peaprokuröri otsingud, Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooni komplekteerimine – need on olulisemad märksõnad, mis tulevad jutuks opositsioonitunnis.

Mõjuvõimuga kauplemine, otsuste ja seadusloome mõjutamine, ärisektorist ministriks ja tagasi – neid teemasid kommenteerib justiitsminister Raivo Aeg ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju. Kaja Kärneri "Reporteritund" algab kolmapäeval kell 14.05.

Uue alushariduse ehk lasteaia riikliku õppekava koostamine on kaasa toonud kirgliku diskussiooni. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel on kaks töörühma teineteisest sõltumatult koostanud kaks õppekava tööversiooni.

Täpselt aasta tagasi arutasime "Reporteritunnis" kuulsa Vana-Narva maketi saatust ja toona jäi kõlama mõte, et Euroopa kultuuripealinna kandidaatlinn ei lase maketil hävida.

Kuhu on saate eetriajaks jõudnud BREXITI protsess? Miks viibib uue, Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni ametisse asumine? Miks pole kokkuleppele jõutud ka Euroopa Liidu 2021-27 eelarve osas ning millised on neis aruteludes Eesti huvid?

"Reporteritund" võtab fookusesse ühe tahu Pärnu kultuurielust: uue kunsti eksponeerimise koha, jõele ja jõe kaldale planeeritud Läänemere Kunstisadama.

Kas ajalehed ja kirjad peavad käima koduuksel asuvasse postkasti ka maal? Kas tulevikus peaks esmaspäeviti või laupäeviti ajalehti üldse laiali kandma?

Kolmapäeval on saates maaeluminister Mart Järvik. Eeskätt võtame jutuks põllumajanduse siseriiklikud toetused, mida Eesti põllumees hädasti vajab.

Tragi väiketalunik Võrumaal, suur teraviljatootja Lääne-Virumaal ning külaelu käsitlev kirjanik Ida-Virumaal - kõik nad esindavad külaelu omal erilisel viisil.

Uue aasta 1. aprillil tohivad apteekide enamusosalust omada vaid proviisorid. Ravimite hulgimüüad peavad oma apteegid ära müüma või sulgema. 1. oktoobri seisuga tähendaks see, et kolmest apteegist kaks tuleks sulgeda. Mis juhtub, kui tänased apteegiomanikud ei müü ja proviisorid ei osta ära 329 nõuetele mittevastavat apteeki?

Eesti Post on otsustanud tõsta ajalehtede kojukande hinda, aga samal ajal justkui tasuta paneb meie postkastidesse paberreklaami ja poekettide reklaamlehti, mida keegi pole tellinud.

Tallinn koostab praegu arengukava 2021+, mis peaks seadma sihid aastani 2035. "Reporteritunnis" kirjeldab Toomas Haidak linnakantseleist arengukava koostamise protsessi ning sedagi, mil moel on linnaelanikel võimalik selles osaleda.