Huvitaja | Vikerraadio | Err

Millised ohtlikud taimekahjustajad – bakterid, seened ja muud – ähvardavad tulla Eestisse ja siin levima hakata? Kes neist on juba kohal?

Järk-järgult hakkavad ravimikarpidest tuttavad infolehed digitaalsemaks muutuma. Ühel päeval võib juhtuda, et ravimikarbist enam paberit ei leiagi ning infot ravimi kohta tuleb hankida nutitelefonist.

Me elame värvilises maailmas, kus on palju toone – nii külmi kui sooje –, mis võivad meid positiivselt mõjutada või tuua esile negatiivseid tundeid. Võime vaadata maailma läbi roosade või mustade prillide.

Pidevalt jõuavad turule uued ravimid uute toimeainete, aga ka kõrvalmõjudega.

Kevad on käes ning lume sulades on tänavatele lisaks jalakäijatele ja autojuhtidele oodata senisest rohkem kergliiklejaid.

Aias on algamas ilusam, huvitavam ja samas ka kiirem aeg.

Liikluses juhtub ikka, et õnnetus ei hüüa tulles, on tarvis vaidlust lahendada või hoopis toimub teel midagi põnevat, mida sõpradega jagada. Sellistel hetkedel tuleb appi pardakaamera.

Kõik, mis tossab ja saastab, on aina enam põlu all ning seetõttu pole ka autoga sõitmine tulevikus nii odav kui praegu. Räägime, kui palju kütused tulevikus kallinevad.

Kui terved me vaimult oleme ja mis on aastatega muutunud? Kuidas tulla toime muutustega?

Me kõik tahame, et meie lapsed saaksid hea hariduse ning oleksid kriitiliselt ja loovalt mõtlevad. Pedagoogika meetodeid on maailmas mitmeid. Üle saja aasta tagasi töötas Itaalia esimene naisarst ja pedagoog Maria Montessori välja oma meetodi, mis on nüüdseks levinud üle maailma.

Kõik meie seadmed jälgivad aina enam meie tervist. Kell loeb samme ja mõõdab pulssi, sõrmus ütleb, kui hästi sa magasid. Mida kogutud andmetega peale hakata?

Tantsimine on nii sport, meelelahutus kui ka vaimse tervise parandaja.