Olukorrast Ajakirjanduses

Mida peab ajakirjanik tegema, kui poliitilise tapluse tallermaal jääb temast ühele poole peaprokurör, kellel Savisaare eeskujul kass põues, ja teisele poole minister, kellel kasupoja korter riigi raha eest üürile võetud? Kas ettevaatlikult vaikima, et meediat ei saaks poliitilises kempluses ära kasutada, või kuritarvitustest kirjutama, ehkki teda seepeale poliitilise kempluse mängukanniks nimetatakse? Kas ministri viib ametist peaprokuröri intriig, tublisti uuriv ajakirjandus või on tegu kõigest halva ajastusega? Kõike seda hakkavad vanamehed viinavabriku kõrval lahkama, kui koidik on lume viinud. Kui aega üle jääb, räägime ajakirjanike vaigistamisest, vaikivast ajastust ja värskest pressivabaduse määrusest ka.

Viinavabriku kõrval käib kõvem arutelu sedapuhku selle üle, kas reklaami ärakeelamine päästaks meid infarktist, rasvumisest ja joomarlusest. Vanamehed imetlevad lisaks sellele ka igasugu kõrgelt makstud inimhingede insenere, kes panevad karud tantsima ja ajakirjanikke neid karusid tantsule võtma. Sekka ka ennustusi, kuidas peaprokuröri kiusamise vastu kaitserajatisi ehitatakse.

Vanamehed räägivad sedapuhku valest, vabadusest ja valikuvabadusest. Räägime sellest, kuidas väljamõeldisi veebis usutavaks muudetakse. Arutame, miks ametnikele ei meeldi avaliku teabega võimestatud kodanikud: nad leiutavad üha uusi põhjusi, kuidas informatsiooni ära peita. Vaatame ka, mis on viga reklaamiseadusel ning kas seaduse uuendajad tõesti tahavad eesti rahvast surnuks joota või vaesusesse mängitada, nagu lõppenud nädalal meediast kuulda võis. Loomulikult ei puudu saatest ka populaarne hiigelrubriik „Sellest me täna rääkida ei jõudnudki“.

Tahaks lennata või tahaks unnata? Eks siis tuleb koos Rein Langi ja Väino Koorbergiga lasta end lennutada Kuku-raadio lainesagedusel: vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku jutuks kodumaise lennunduse ja teised ärid, kus inimesi ja muud kraami suurtel kiirustel ja hulgakaupa liigutatakse. Räägime, kuidas meid üha rohkem sõjaärevuse lainele häälestatakse ning kes ja kuidas meile udu silmade ette ning ärevuse liiva laugudele puistavad. Vaatame, millisest blufist peab kriitiliselt mõtlev kodanik end uudiseid tarbides läbi närima, ning küsime, kas tal jätkub selleks ikka teravaid hambaid ja kainet mõistust. Sekka lisame ka riikliku tähtsusega informatsiooni laskesuusatamise ja „Eesti Laulu“ teemal.

Vanamehed viinavabariku kõrvalt mõtisklevad seekord valeinfo ja igasugu inforelvade leviku üle ja kuidas siis ennast nende eest ikka kaitsta - reguleerimise, keelamise või terve mõistusega. Veel tuleb jutuks Postimehe aruanne lugejale ja see, kuidas kiirreageerijad Delfis vabu ametikohti täidavad. Tucker Carsoni ja trussikutes soomlase ajakirjanduslikku võidukäiku Eestis vanamehed uurima ei hakka. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg vaatavad viinavabriku kõrvalt kiikriga, kas maakera on ümmargune ehk kas ajakirjandus jääb omaenda maailmavaate vangi või suudab märgata ka seda, mis jääb silmapiiri taha. Räägime ajakirjanduse tulevikust ja minevikust, sõnavabadusest ja reklaamist, sekka muhedusi ning avalikõiguslik-sisuturunduslikke tähelepanekuid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" sedapuhku läbivalt läbipaistvusest. Kui Kuku stuudio paistab läbi, mis kole, siis kõrval olev viinavabrik mitte eriti. Hoopis huvitav olukord on aga ametiühinguga, kelle streigifondi saab panustada ananüümselt kas või Vladimir Putin. Kas see tõesti meeldib ajakirjandusele? Erakondade nimekiri olgu avalik, aga mitte Postimehe trükiarv. Milline saab olema ajakirjanduse suhe kultuuripealinna? Õnneks ei jää ilmselt aega vaidlusele, kas peaminister peab peole minema. Saade algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt püüavad sedapuhku lahata suuri dilemmasid, millele kestlikult kahanevatest paberlehtedest selget vastust ei leia: kas valmistuda sõjaks või lebada rahus? Kas osta pidulik pikk kleit või püsida kodus? Kas panna munakoored olmeprügisse või komposti? Ja mida sellest kõigest arvavad Liis Lemsalu, Pealtnägija ja rahvusringhäälingu turundusosakond?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt nuputavad sedapuhku, kas eestikeelset ajakirjandust ja meediat laiemalt on liiga palju, parajalt või võiks seda rohkem toota. Ja muidugi ei saa nad üle ega ümber Ukraina presidendi visiidi kajastamisest. Kuidas ületada vastuolu teabevabaduse ja turvameetmete vahel? Sekka natuke numbreid selle kohta, kuidas edeneb võitlus paberi ja ekraani vahel.

Viinavabriku kõrval Kuku raadio stuudios on limonaadiautomaat, automaadis istuvad kaks vanameest – Rein Lang ja Väino Koorberg – ning niipea, kui neile mikrofon ette panna, hakkab automaadist voolama mürgist ja magusat – seda siis alanud aastal Eestis ja ajakirjanduses toimunust. Kuidas me jõudsime slaavi diskoni teleekraanil ja miks jõulutuledes pealinn näeb välja nagu bütsantslik tort, üldsegi mitte neofunk? Kellele teeb rõõmu kaklus keskerakonnas ning kuidas tehnoloogia võib ajakirjandust muuta, isegi hävitada?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt - Rein Lang ja Väino Koorberg - uurivad aasta viimasel päeval topelt pikas saates „Olukorrast ajakirjanduses“ kristallkuuli ja surnukspussitatud valvekoera põrna ning püüavad ära arvata, mida uus aasta kaasa toob. Kuna tulevikuta elab see, kes minevikku ei mäleta, tuletame meelde lõppeva aasta eredamad meediahetked ning vaatame, kas ajakirjandus oli naljakam kui elu, või pakkus elu sedapuhku mingeid üllatusi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt, Rein Lang ja Väino Koorberg, räägivad oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" sedapuhku sellest, kuidas raadio ja televisioon üksteise võidu üritavad hommikul inimesi nende toimetustes segada ja leida põhjendust, miks nad seda teevad. Külla tuleb selle ala spetsialist. Muuks sedapuhku tõenäoliselt aega ei jää.

Kellest meedia loob kangelasi ning kas lugejad-vaatajad peaksid sääraste lugude peategelasi samamoodi kangelasteks pidama? Miks ohver ja süüdlane ajakirjanduslikus käsitluses tihti segamini lähevad ja kuidas seda segadust poliitikas ära kasutatakse? Ja kuidas see kõik mõjub ajakirjanduse usaldusväärsusele? Vanamehed viinavabriku kõrvalt sirvivad möödunud nädalal lehtedes ja eetris avaldatud ajakirjanduslikke ja turundusmaterjale ning püüavad lisaks selgeks vaielda, kas ja kuidas erineb kultuuriuudis tavalisest promotekstist.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaevad, kas vanasõna "Hea mees, kes lubabki" on juhindumiseks või saab sellega kaigast anda. Ja palju neid lubadusi, mida ajakirjandus on paljundanud, ikka on. Veel tulevad jutuks Avaliku Teabe seadus ja tehisintellekt ajakirjanduses.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt hakkavad Sossi mäe värskele lumele joonistama oma saate kõige mõjukamate ajakirjandusteemade edetabelit. Arvo Pärdi ja BSH kõrval leiab seal napilt koha süvamuusikute mure tasuta turunduskanali käestlibisemise pärast, eikuskilt õhku kerkinud soov hakata kõike keelama, varjama ja reguleerima ning riigikapitalism, kus ei juhid ega juhitavad ei soovi oma otsuste ja otsustamatuse eest vastutust võtta. Kui aega vähegi üle jääb, tegeleme ka tõeliselt uuriva ajakirjandusega ning teeme stuudios olijatele põhjaliku narko- ja alkotesti.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt üritavad sedapuhku aru saada, kuidas on ikka võimalik Jeesuse moodi toita rahvamassid ära paari kala ja leivaga nii, et järele jääb ka veel 12 korvitäit. Kas eesti ajakirjandus on leidnud igavase õnne valemi või on mõni alkeemik tal pea segi ajanud. Vanamehed on ka pahased saksa ajakirjaniku peale, kes venelastelt raha võttis, aga kahtlevad, et see on ainus selline juhtum. Ja mis meist ikka saab?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad sedapuhku riigikapitalismist ning küsivad selle kõrval, miks meediaväljaanded oma majandusuudiste tasakaalukuse ja usaldusväärsuse konkurentsivõitluse altarile ohvriks toovad. Plaanime teemaks võtta ka riiklik-rahvusliku meeleolumuusikaraadio ning arutleda, miks äkki kõik on hakanud suure häälega rahupüüdlustest kõnelema. Sekka loomulikult lõbusaid ja mittelõbusaid seiku möödunud nädala meediamaastikult.

Täna küsime, mida halba tegid d’Artagnan ning Sherlock Holmes, doktor Watson ja Baskerville’ide koer, et need koos Putini propagandafilmidega tele-eetrist ära korjati. Veel arutame kultuurkapitali põhjatust kaukast kerkivate kultuuriobjektide teemal, vaatame, kas prokuratuur on pea ja peaminister tema kael, ning kui aega vähegi jääb, heidame pilgu ka uusimatele infooperatsioonidele alates Putini surmateatest kuni Euroopa lutikapaanikani.