Labor | Vikerraadio | Err

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Euroopa naaritsa päästmiseks kasvatatakse neid pisikiskjaid Tallinna Loomaaias. Kuidas naaritsaid neis piiratud oludes võimalikult hästi kasvatada, on uurinud ja uurimise põhjal Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kairi Kiik.Maakera ei olegi päris ümmargune, vaid õige pisut lapik, aga veel täpsemalt öeldes geoidikujuline. Geoidi kuju määramine on päris suur töö, kuid Silja Märdla Tallinna Tehnikaülikoolist on seda Eesti ja naaberpiirkondade kohta oma doktoritöös nüüd senisest täpsemini teinud. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. veebruaril kell 17.05.

Kuidas läheb Läänemerel, kuidas elab Peipsi? Kas püsib elurikkus, kas taastub puhtus?Läänemere olukorda arutame saates Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogi Riina Klaisiga, Peipsi järve seisundit Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse järvebotaaniku Helle Mäemetsaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. veebruaril kell 17.05.

Akadeemia tulek.

Akadeemia tulek.

Peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis, et Eesti esitab peagi taotluse selle organisatsiooni liikmeks saada. Peaministrit saatnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor Mario Kadastik selgitab taustu.Vene vägedest jäi Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud maadesse maha terve hulk sõjaväebaase, mille rajatised nüüd tihtipeale lagunevad. Kuidas kohalikud elanikud eri maades tänapäeval neisse endistesse baasidesse suhtuvad, sellele on pühendatud ajakirja Folklore erinumber.

Eluks vajalikke tingimusi võib leiduda ka väga eksootilistes kosmilistes nurgatagustes. Saates on Cambridge'i Ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama, kes on koos kolleegidega välja nuputanud, et elukõlblikke paiku võib olla isegi võimsat röntgenkiirgust kiirgava pulsartähte ümber tiirutava planeedi paksu atmosfääri all.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab Vene füsioloogi Ivan Pavlovi põhjalikku biograafiat, mille on kirjutanud Ameerika teadusloolane Daniel P. Todes. Pavlovil, muide, on seoseid ka Eestiga. Kuulake 21. jaanuaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

President Kersti Kaljulaid pidas reedel Tallinnas noorteadlaste konverentsil "21. sajandi suurimad väljakutsed" kõne, kus püüdis muu hulgas hajutada tehisintellekti arenguga kaasnevaid suuri hirme, kuid väljendas ka muret, et tarkade masinate kasutuselevõtt võib teha inimesed rumalamaks.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Teadlased arutelvad teaduse mõju ja väärtuse üle 14. detsembril teadusfoorumil TeadusEST 2017. Ajame eeljuttu Siret Rutikuga Eesti Teadusagentuurist.Galaktikaparv A2142, samanimelise superparve kesksne kuju, on taevalaotuses üsna eriline tegelane. Teda on lähemalt uurinud Maret Einasto Tartu Observatooriumist.Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt käis kõige muu hulgas kahel tulemuslikul uurimisreisil Lõuna-Ameerikasse. Neist reisidest on Andrea Wulf kirjutanud raamatu "Looduse leiutamine", mida tutvustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Hiina kosmoseobservatoorium DAMPE leidis kosmilisest kiirgusest märke tumeda aine olemasolust maailmaruumis. Märke seletab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor.Inimeste sagenenud maailmarännakud ja eksootiliste taimede huvi on ühed põhjused, miks Eestisse ja mujale Põhja-Euroopasse on sugenenud metsataimede haigusi põhjustavaid seeni. Invasiivseid metsapatogeene on uurinud Eesti Maaülikooli metsapatoloog Rein Drenkhan.

Mis on elu, mis on psüühika, mis on teadvus? Selle on enda jaoks selgemaks mõelnud ja teiste jaoks kahte raamatusse kirja pannud Tallinna Ülikooli psühholoog Aaro Toomela.Kuidas on sotsiaalmeedia meid ja maailma muutnud, seda on Tartu Ülikooli meediauurija Andra Siibak uurinud juba sellest ajast peale, mil sotsiaalmeediat veel sotsiaalmeediaks ei nimetatudki. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 26. novembril kell 17.05.

Idee, et inimkond sammub progressi rajal üha helgemasse tulevikku, on löönud vankuma. Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Liisi Keedus (pildil) sai nüüd Euroopa Teadusnõukogult suure toetusraha, et uurida progressiidee allakäiku Esimese maailmasõja järel.Pilvine ilm paljudele ei meeldi, kuid mõnikord on pilvi siiski ju tore vaadata. Üha enamatele inimestele meeldib pilvi ka pildistada. Pilvefotovõistlusest Pilvepiir 2017 ja teletornis toimuvast pilvefestivalist annab teada Tartu Ülikooli loodusgeograafia doktorant Jüri Kamenik. Saatejuht on Priit Ennet.

Põhjamaade küberturbeteadlased pidasid Tartus kolm päeva nõu. Palju muu hulgas võeti jutuks ka tehnoloogia, mis kaitseks Eesti e-valimisi tulevikus loodavate kvantarvutite eest. Teemasid tutvustab Cybernetica AS teadusdirektor Peeter Laud.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Mike Pittsi raamatut "Kuningas asfaldi all: kuidas arheoloogid leidsid Richard III".

Päikesesüsteemi saabus külaline teise tähe juurest. Räägime Cambridge'i Ülikooli astronoomi Mihkel Kamaga, kust tuleb ja mida endast kujutab meist äsja mööda vuhisenud taevakeha A/2017 U.Rahvasteränded on Euroopas viimaste aastatuhandete jooksul mitme suure lainena üha sagenenud ja tihenenud. Ajame sellest juttu Oxfordi Ülikooli evolutsioonigeetik Liisa Loogiga.Alanud on esimene ülemaailmne teadusfotovõistlus. Võistluse ideed ja sellel osalemise võimalusi tutvustab vikipedist Ivo Kruusamägi. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 5. novembril kell 17.05.

Labor võtab käsile mereteemad, kahe hiljuti kaitstud doktoritöö ainetel.Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadur Tiia Möller räägib tähtsa meretaime, meriheina (Zostera marina) levikust Läänemeres ja Eesti rannikumeres.Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi teadur Katri Pindsoo toob esile kolm peamist põhjust, miks Läänemere veetase Eesti rannikul muutub ja miks äärmuslik kõrgtase kipub seejuures tõusma. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 29. oktoobril kell 17.05.

Euroopa Liidu juhtstruktuuri Euroopa Komisjoni üks osa on paljudest instituutidest koosnev Teaduse Ühiskeskus (Joint Research Centre ehk JRC), mis loob teaduslikku alust Euroopa poliitikate kujundamiseks. Millise asutusega täpsemalt tegu, selgitab JRC peadirektori asetäitja Maive Rute. Pildil Maive Rute. Foto: Arno Mikkor. Saatejuh on Priit Ennet.

Kaugel kosmoses põrkasid kokku kaks ülitihedat neutrontähte ja muutusid suureks mustaks auguks, kiirates seejuures välja nii gravitatsioonilaineid kui ka gammakiiri ja valgust. Peale selle tekkis kokkupõrkel kahe Maakera massi jagu kulda, lisaks muid kalleid elemente. Avastusest räägime füüsik Andi Hektoriga. Plast on materjal, milleta tänapäeva ette ei kujutaks. Mis aga oleks, kui teha plasti mitte fossiilsest naftast, vaid taastuvast puidust? Selliseid võimalusi otsibki Tartu Ülikooli keemik Lauri Vares.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Tänavused Nobeli teadusauhinnad lähevad kõik tähtsaid ja huvitavaid teadusuuringuid teinud teadlastele: füsioloogia- või meditsiiniauhind bioloogilise kellapendli avastajatele, füüsikaauhind gravitatsioonilainete leidjatele ja keemiaauhind krüoelektronmikroskoobi leiutajatele. Saavutusi tutvustavad ja mõtestavad geneetik Maris Teder-Laving, füüsik Andi Hektor ja füüsik ning keemik Väino Sammelselg.Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 8. oktoobril kell 17.05.