Tähenduse Teejuhid

31. vestlus tõukus Friedrich Nietzsche 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sünd". Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.

Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood". "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus. Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" võtsime jutuks Nietzsche mõju Jordan Peter

"Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette [filmistsenaariumiks](https://www.youtube.com/watch?v=IqrgxZLd_gE&t=1s). See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "[Vaikus](https://www.apollo.ee/vaikus-62320543.html)". Täna räägime "Vaikusest" [Kaie](https://teejuhid.postimees.ee/7545464/intervjuu-kaie-metsla-intervjuu-saara-valiga-firenze-vagi) ning [Lea](https://teejuhid.postimees.ee/7860266/lea-edminster-argipaevane-ilmutus) ja Matthew Edminsteridega. Peatse kuulmiseni! H.

Tähenduse teejuhtide [32. number](https://teejuhid.postimees.ee/7796833/juhtkiri-kaie-metsla-vivipaarne-ema) rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "[Õnnelik lapsepõlv](https://teejuhid.postimees.ee/7796419/hardo-pajula-onnelik-lapsepolv)". Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail. Peatse kuulmiseni! H.

Tähenduse teejuhtide [37. numbri](https://teejuhid.postimees.ee/7899519/juhtkiri-hardo-pajula-eesmargid-ja-vahendid) märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "[Naer hirmu üle](https://teejuhid.postimees.ee/7899160/kaie-metsla-naer-hirmu-ule)". Tänases vestlusringis jätkame kunstnike [Vano Allsalu](https://www.youtube.com/watch?v=SRADx

"Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väikesest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku John von Neumanni tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia pealkiri on "Marslase tütar". Tänases saates vestleme John von Neumannist füüsik Jaak Kikase ja arvutiteadlase Tanel Tammetiga.

"Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma [arvustuses](https://edasi.org/106742/teatriarvustus-kaja-kann-noor-lavastaja-marta-aliide-jakovski-naitab-ajakirjandusele-suunad-katte-fundamentalist/) Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21). "Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "[Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud](https://www.youtube.com/watch?v=Ad0Kkbpjjy4&t=2s)" Briti biol

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus. Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusik

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passiooni" sissejuhatuses. "Tähenduse teejuhtide" 212. saates tulebki juttu Richard Tarnase raamatust, mis ilmus Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas selle suve lõpus.

Saksofon on keerulise saatusega pill, mis on olnud korduvalt põlu all. Nõukogude Liidus peeti seda kapitalismi hääletoruks, natslikul Saksamaal arvati, et sellega kõlbab mängida üksnes Ameerika džunglimuusikat. Kumbki meie tänastest külalistest ei ole küll elukutseline saksimängija, nii et sellest käänuka saatusega instrumendist tuleb jutt peaasjalikult nõukogude džässi kontekstis, mis ongi "Tähenduse teejuhtide" 211. vestlusringi teema. Peatse kohtumiseni! H.

"Sellel planeedil ei ole pagu enne, kui ei teostu Sorokini unistus, et me jõuame uude ideatsionaalsesse faasi," ütles vestluse lõpufaasis (113. minut) [Henn Käärik](https://www.apollo.ee/klassikaline-ja-nuudisaegne-sotsioloogiline-teooria-valik-autoreid.html). "Nagu ütles üks prantsuse filosoof, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, 21. sajand saab olema spirituaalne või see jääb meie viimaseks," sõnas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" autor [Kyriacos Markides](https://www.youtube.com/watch?v=w1LxyPAqIWw&t=1s). Nagu ma 199. vestlusringi ["Meie ajastu kriis"](https://www.youtube.com/watch?v=2FQBEPqwHaQ&t=1s) saatesõnas juba kirjutasin, jõudsin ma vene päritoluga USA sotsioloogi Pitirim Sorokinini tänu Markidesele. Võrreldes juuni keskpaigaga, kui me Hennu ja Karmoga Sorokinist esimest korda rääkisime, on üleminekuperioodi öö "luupainajad, hirmutavad varjud ja ahastamapanevad õudused" paraku suuremaks kasvanud. Ukraina s

Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&t=1s)"; 148. "[Friedrich, Jordan ja moirad](https://www.youtube.com/watch?v=iDf2kBGvCT0&t=1s)" ja 165. "[Süvapsühholoogia ristiisa](https://www.youtube.com/watch?v=j2keXGdINog&t=1s)". Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill. Täna räägime Nietzschest [Hasso Krulli](https://www.youtube.com/watch?v=fhGdPr1VZAI&t=1s) ja [Ahto Lobjakaga](https://www.youtube.com/watch?v=rwvL76SUgtk&t=1s). Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "[Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja](https://www.antikvariaat.eu/friido-toomus-friedrich-nietzsche-uliinimese-kuulutaja)": "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistel

1950. aastate keskel tehtud telesarja „[Religions of Man](https://www.youtube.com/playlist?list=PL30RAv-0lkxFgnNXl9bqkhAZozMa117me)“ avasaates arutleb USA religiooniloolane [Huston Smith](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHEK37VetNoujsqq9wp0Jny) selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid [ida ja lääs](https://teejuhid.postimees.ee/7778376/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-david-lorimeriga-ida-ja-laas) esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest. 13. oktoobril Tartus [Laur Järve](https://www.youtube.com/watch

"[Richard, H.] Bucke’ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake’i ja Walt Whitmani. Bucke’i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „[Usulise kogemuse mitmekesisuses](https://www.youtube.com/watch?v=ZiOAuy-juhQ&t=1s)“, et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke’i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmi

"[Peeglike, peeglike seina peal](https://teejuhid.postimees.ee/7836991/andres-mustonen-peeglike-peeglike-seina-peal)" on lehelugu, mille kirjutas Andres Mustonen Tähenduse teejuhtide nartsissisminumbrisse ([TT#33, 8.23](https://teejuhid.postimees.ee/7837119/juhtkiri-hardo-pajula-me-ei-ole-siin-uksi)). Tänase jutuajamise teema ongi nartsissismi erinevad avaldumisvormid, põhjused ja tagajärjed. Stuudios on kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kelle äsjailmunud "[Kirjanduskliinikus](https://www.apollo.ee/en/kirjanduskliinik.html)" on muuhulgas juttu ka nartsissismist ja psühhoterapeut [Meelis Sütt](https://leht.postimees.ee/6952214/meelis-sutt-kodus-olla-voi-mitte-olla). Head uudistamist! H.

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas". Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "[Kääriv kämp](https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&t=1s)", TT#116 "[Täiuslik kunstiteos](https://www.youtube.com/watch?v=IR0QoXHld0E&t=1s)". Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("[Kuus aastat tantsu deemonitega](https://teejuhid.postimees.ee/7367199/sven-tamming-kuus-aastat-tantsu-deemonitega)"; TT#13, 10.2

"[Lapsed – meie rahumasin](https://teejuhid.postimees.ee/7796061/signe-mallo-lapsed-meie-rahumasin)" on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide [32. numbris](https://teejuhid.postimees.ee/7796833/juhtkiri-kaie-metsla-vivipaarne-ema), mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril [Tartus salvestatud saates](https://www.youtube.com/watch?v=Qoeasavq5WA&t=1s) käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised: 1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo) 2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma) 3. "[Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa](https://www.youtube.com/watch?v=GWub7-qZBUs&t=270s)." (Anna Vainu) 4. "[Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt](https://www.youtube.com/watch?v=MKezRmbFRRs&t=25s)." (Arne Hiob) 5. "[Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein raamatus "Kliima: uus lugu", mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedb

"Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog [Rupert Sheldrake](https://www.youtube.com/watch?v=FSHJyPob_Lg&t=1s). 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja [Kaie](https://teejuhid.postimees.ee/7631119/kaie-metsla-muutuv-mood) kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven. "Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "[Õhtumaa vaimu passioon](https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-passioon.html)" [3] USA kultuuriloolane [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&t=1s). Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiats