Järgmine Peatus

Tänase saate külaline Heleri Hanko matkas kahe kuuga Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkarajal 820 kilomeetrit. Heleri kirjeldab saates, kuidas matkates jäävad alles vaid primaarsed vajadused ja millal loodusega side tekib; räägib, mida ta teekonna juures kõige rohkem kartis, millal on parim aeg matkata, mida sisaldas tema seljakott ja palju-palju muudki. Suure osa ajast saatis Helerit matkal tema kutsa, kord üks ja siis teine. Kui aga koer hakkas lonkama, tuli jätkata matka üksinda. Esimest korda elus.

Tänase saate külaline on kirjanik ja meediaprodutsent Susan Luitsalu, kes pajatab oma põnevatest reisidest üle kogu maailma – alustades New Yorgist ja kuni Aserbaidžaani välja. Susan jutustab nii Abu Dhabi vabaõhumuuseumis ööbimisest, Jaapani peenisefestivalist, Dubai lummusest, kõige erilisematest rannakogemustest (vihje: need on olnud Eestis!), eriti kaua oodatud Liibanoni reisist, raskematest teekondadest ja palju muudki! Kuna Susan viibib töö pärast eriti palju Dubais, pidi ta korra ka tasuma trahvi ning selgitama, miks on nii kauaks Emiraatidesse jäänud. Lõpetuseks kostitab saatekülaline meid aga omapärase reisilooga, mis läheb igas seltskonnas peale. Susan andis hiljuti välja raamatu „Minu Maailm – seiklused ei hüüa tulles“.

Tänase saate külaline Risto Veskioja saabus just eile oma esimeselt reisilt pärast koroonapandeemia puhkemist. Kreeka pealinna Ateenat ja Korfu saart külastanud Risto nendib, et praegu reisida sooviv inimene peab olema paindlik. Näiteks temal tuli viimasel hetkel muuta ära oma tagasireis (Viini kaudu), sest muidu pidanuks jääma kaheks nädalaks karantiini. Lisaks paindlikkusele peab olema valmis, et enamikes avalikes kohtades on kohustuslik maski kandmine. Risto muigab, et temal jäid kõrvatagused sellest valusaks. Risto räägib ka sellest, mil moel on linnapildis tunda koroonatemaatikat, madalatest suveniirihindadest, kontrollidest lennujaamas ja palju muudki.

Tänase saate külaline on kirjanik Lauri Räpp, kes nimetab oma elufilosoofiaks sihitut kulgemist. Ta armastab kulgeda mööda Tartu tänavaid ning võtta ette ka pikemaid teekondi Lõuna-Eestis. Tõelise Tartu patrioodina räägib Lauri oma kodulinnast südantsoojendavalt ja hoogsalt. Vestluses annab ta nõu, millised tegevused ja paigad sobivad nii paaridele, üksireisijatele, peredele kui vanematele inimestele. Millises Tartu piirkonnas võib sattuda ajamasinasse? Mis teeb Emajõe kaldad eriliseks? Mida kujutab endast Autovabaduse puiestee? Ka tartlased võivad saadet kuulates avastada, et on nii palju vahvaid kohti, kus veel käinud pole. Või kuhu pole aastaid enam jõudnud. Lisaks kiidab Lauri väga Viljandit ning võrdleb seda isegi mõne armsa Lõuna-Prantsusmaa väikelinnaga.

Tänase saate külaline Margarita Oja jutustab elust Brasiilia linna Fortaleza ühes favelas ehk vaestepiirkonnas. Margarita töötas Brasiilias vabatahtlikuna ning tema koduks sai üks Fortaleza linna faveladest. Taolisi vaestepiirkondi tuntakse üsna ohtlike paikadena, kuid Margarita kogemuse järgi sõltub kõik sellest, kas sind tuntakse või mitte. Oma inimesi hoitakse, kogukond on tõeliselt ühtne. Samas, tõdeb Margarita, väärtuslike ehetega ringi jalutada ei maksa ning hinnalist mobiili ka mitte lehvitada. Lõpetuseks annab Margarita mõned soovitused ja ideed, miks külastada Brasiiliat.

Tänase saate külaline Epp Petrone avaldas hiljuti raamatu „Kas süda on ümmargune?“ kolmanda osa, milles vestab Indiast ning teekonnast jumala juurde. Kuigi Epp on Indias korduvalt käinud ning paik on talle südamelähedane, ei kipu ta enam teps mitte sinnakanti. Tänaseks on tema elus tekkinud tunne, et ei tahagi enam reisida ega Setomaa kodutalust lahkuda. Küll aga räägib Epp sellest, kuidas jõudis Indiasse Sai Baba juurde – unenäo kaudu. Veel jutustab ta kerjuste kõrval magamisest, Indias tekkivast abitusest, ohtlikest ahvidest, petuskeemidest ning miks võis Epp olla eelmises elus hindu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Heliis Nemsitsveridze loobus oma tööst Eestis ja läks Venemaale vabatahtlikuks. Heliis tunnistab, et Eesti noore jaoks on Venemaa tuttav, kuid samas täiesti tundmatu. Niisiis valis tema oma ajutiseks elupaigaks linna, kuhu nii palju turiste ei satu. Selleks oli Volga keskjooksul Kasahstani piiri lähedal paiknev Samara. Kuigi tegemist on ligi kahe miljoni elanikuga linnaga, oli see Heliisi hinnangul täielik küla. Veelgi enam, kohale jõudes ootas teda ees kultuurišokk. Heliis jutustab saates ka sellest, kuidas välismaalased on kvaliteedimärgiks, millised on kohalike väärarvamused eestlaste kohta, mis on levinud stereotüübid, mida arvatakse poliitikast ning milline on keskmise venelase eluolu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saates on külas haagissuvila entusiastid Gennet ja Kaidi Kruusement, kes koonduvad ka nime Haagisepere alla. Ärkad ilusal suvehommikul, astud haagissuvilast välja ning oled kohe jalgupidi järves – nii idülliliselt kirjeldavad Gennet ja Kaidi haagissuvilaga reisimist. Tõepoolest, haagis annab võimaluse ööbida igasugustes erilistes looduslikes kohtades ning seda mugavustest loobumata. Gennetil ja Kaidil tekkis armastus haagissuvilaga reisimise vastu kohe, kui seda sai proovitud. Nüüd enam teistmoodi reisida ei tahetagi ja seda juba kuus aastat! Nende hinnangul on haagis ideaalne seiklejatele, spontaansuse järgi ihalejatele ning ka lastega peredele. Genneti ja Kaidi peres kasvab kolm poega, kes on tõelised haagisefännid. Saates räägime sellestki, kuidas endale sobivat haagist valida, millised mugavused on seal sees ning missugustel tingimustel saab selle tavalise sõiduauto järele võtta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Maarja-Liis Loo on rändur, kes armastab maailma avastada üksinda ning võimalikult soodsalt. Ta tunnistab, et Eestimaa loodus on küll imeilus, aga kohati üksluine. Seepärast ongi vaja vahepeal kusagil ära käia. Saate fookuseks on Maarja-Liisi reis Indiasse ja Nepaali, mis oli üks tema põnevamaid rännukogemusi. Eriti huvitav on fakt, et ta oli ligi kaks kuud Indias ning kogueelarveks oli kõigest 500 eurot – mil moel see võimalik oli, Maarja-Liis ka selgitab. Samuti võttis ta Nepaalis ette elumuutva Annapurna matka… milleks polnud ta peaaegu üldse valmistunud! Sellesse matka jäi ka tema elu kõige raskem päev. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on EASi Turimisarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik, kes räägib nii kodumaise turismi praegusest olukorrast kui ka sellest, mil moel muuta puhkus Eestis tõeliseks elamuseks. Liina Maria nendib, et kuigi meil ei ole Eestis mägesid, leidub rohkelt järvi, rabasid, metsasid ning toimub põnevaid kultuuriüritusi. Veelgi enam, välismaalased tajuvad, et Eestil on midagi, mida suurel osal maailmast enam pole. Selge ja sinine taevas. Et tuua oma kodumaisesse suvesse põnevust, soovitab Liina Maria pere või sõpruskonnaga võtta ette väljakutse: külastada võimalikult palju uusi saari, tuletorne, seiklusparke. Sealjuures saab isegi käigust vanaema juurde teha põneva seikluse – näiteks uurida Puhka Eestis veebilehelt, milliseid põnevaid vaatamisväärsusi sealkandis leidub. Loomulikult tuleb juttu ka kodumaise puhkuse hinnast. Liina Maria tunnistab, et tõepoolest ei müüda Eestit enam ammu odava sihtpaigana. Kas koroonakriisi tõttu langevad sel suvel ka teenuste hinnad, kuuleb juba saatest. Vestlu

Kui tänase saate külaline Eliisa Teder esimest korda Ungari pealinna Budapesti sattus, mõtles ta, et see on küll koht, kus võiks elada. Möödunud sügisel ta töö pärast sinna koliski. Eliisa kinnitusel on Budapest ideaalne puhkusesihtpaik, sest midagi leidub igaühele. Eriti põnev võib tema hinnangul olla just noortel või lastega peredel. Ta nendib, et kuigi turistisihtkohad on tehtud väga ilusaks ja esinduslikuks, on üldmulje veidi… räbal. Kahjuks leidub linnapildis ka palju kodutuid. Juhtuda võib sedagi, et maja küljest kukub ära tükk! Ka hinnad on eestimaalase jaoks taskukohased. Eliisa toob välja, et näiteks võiks ta iga päev tellida endale kõik toidukorrad restoranist ning ilmselt see erilist rahalist põntsu ei paneks. Teisalt korteri üürimiseks kulus tal küll rohkem raha kui plaanis – seega kõik on suhteline. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalisel Kristel Kaaberil oli 1980ndate lõpus Itaalias kirjasõber, kes teda saapamaale külla kutsus. Kirjasõbrast sai hiljem Kristeli esimene abikaasa ning Itaaliast kodumaa. Veelgi enam, kui keegi talt täna küsib, kust ta pärit on, vastab Kristel: Roomast. On rõõm täheldada, kuidas Kristel kodulinnast räägib – ta tunnistab naerdes, et kui kuulab armastuslaule, ei mõtle ta mõnest inimesest, vaid Roomast. Muide, naine peab oma linna nii ilusaks, et käib korra kuus kõik tähtsamad vaatamisväärsused läbi. Rooma huvilistele annab ta ka häid nõuandeid, milliseid paiku külastada, kui peamised turistikohad üle vaadatud. Lisaks jutustab Kristel sellest, miks roomlased itaallastest erinevad, mis põhjusel on roomlased pirtsakad, millal nende sõim naerma ajab ja palju muud. Kristelil on ilmunud raamat „Iga teekond saab alguse südamest“, mis jutustab Itaalia tähtsatest inimestest. Ta avaldab, et otsustas teose kirjutada pärast järjekordse Itaaliast pajatava raamatu lugemist, milles ta end ära ei tundnud –

Tänase saate külaline Sven Vahar on elanud viis aastat Vilniuses ning andis hiljuti ka välja raamatu „Minu Leedu“. Sven tunnistab, et tema ja abikaasa Marre olid esialgu kahtlevad Leetu kolimise osas – sest kui minna välismaale, mõeldakse pigem Hispaania või Itaalia, mitte Leedu peale. Siiski otsustati riskida, sest nagu Sven ütleb, vähemalt koju oleks olnud lihtne sõita. Saates räägime sellest, mida leedukad eestlastest arvavad, miks on nad meie peale kohati kadedad, milles teevad meile jällegi silmad ette ja palju muud. Juttu tuleb ka igapäevaelus orienteerumisest, kohalikust kinnisvaraturust, keelebarjäärist. Kuna reisipiirangute tõttu tänavu kuigi kaugele reisida ei saa, võtavad ilmselt paljud eestimaalased ette reisi Leetu. Sven annab toredaid nõuandeid, kuhu minna ja mida teha. Vestlust juhib Liina Metsküla

Tänase saate külaline Carolin Klausner on viimased kaks aastat elanud Lähis-Ida saareriigis Bahreinis. Carolini Lähis-Ida kogemus sai alguse hoopis Kuveidist, mis oli kõike muud kui meeldiv. Tema ülemus, šeik, muutus verbaalselt agressiivseks ning tahtis isegi eestlanna passi ära võtta. Carolin pidi ööpimeduses põgenema ning ei tea isegi, kas teda kunagi enam üle Kuveidi piiri lubatakse. Nüüdseks on ta seadnud end sisse Bahreini, kus on väga rahul. Carolin jutustab saates tööst ilukliinikus, miks peavad naised end putitama, mitmenaisepidamisest, kuidas õrnema soo esindajaid sealmail kui kuningannasid koheldakse, kohalike kommetest ning nende kohta välismaal tekkinud väärarvamustest ja millisel omapärasel viisil noored sealmail tutvuvad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline, jalgpallur Kevin Rääbis, sõlmis aasta algul Saksamaa tugevuselt viiendas liigas mängiva SV Donaustaufiga lepingu. Paraku sai ta vaid kuus nädalat meeskonnaga treenida, sest siis saabus koroonapandeemia ning hooaeg tühistati. Kevin jutustab saate esimeses pooles jalgpallurite maailmast ning klubidesse värbamise telgitagustest. Ta tõdeb, et välismaale mängima pääsemiseks peab olema andekas… samas on vaja ropult õnne! Piisavalt õnne polnud tal aga praeguse hooaja osas, sest see tühistati koroonapandeemia pärast kõigest kolm päeva enne algust. Kevin tegi aga kannapöörde – ta on Saksamaal ajutiselt ehitusmees. Hakkaja noormees räägib sealsest tööst, kooselust erinevast rahvusest poistega, mida sakslane koroonaviirusest arvab ja paljud muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Liis Raudmann on elanud juba aastaid Hispaanias, kuhu ta suundus koos kahe väikese lapse ja toonase elukaaslasega. Liis räägib oma üksikutest töökogemustest Hispaanias ning tõdeb: see kõik on kohutav. Veelgi enam, ilma kasulike tuttavateta on praktiliselt võimatu tööd saada. Samas tunnistab saatekülaline, et pole sealmail väga palju töötanud, kuna tal on alla 12aastased lapsed. Nii mõnigi lugeja-kuulaja-vaataja võiks siin ehk kulmu kergitada ning küsida: ja siis? Asi on selles, et Hispaanias valitseb üks sellekohane keeld, mida Eestis pole... saates juba täpsemalt. Loomulikult ei saa üle ega ümber koroonaviirusest, mis on Hispaaniat korralikult laastanud. Kui Eestis on olnud üsna leebed karantiinireeglid, siis ülisotsiaalsete hispaanlaste vaos hoidmiseks kehtestati karmid reeglid. Näiteks võib tänaval ilma põhjuseta uitamine tuua endaga kaasa trahvi (alates 300 eurot) või isegi kuni ühe aasta pikkuse vangistuse. Vestlust juhib Liina Metsküla. Video katteplaanid pärinevad Liis Raudm

Tänase saate külaline on kirglik maailmarändur Kadri Järve, kes on nüüdseks kanda kinnitanud Hawaiil. Kuna tema jamaicalasest elukaaslane on sõjaväelane, elavad nad kohalikus sõjaväebaasis. Kadri on näinud nii Itaalia kui ka Hawaii sõjaväebaasi elu ning tõdeb – viimane on ikka tunduvalt suurejoonelisem. Sõjaväebaas on kinnine territoorium, kus on olemas kino, toidukohad, poed ja muud meelelahutusasutused. Mis (põnevat) elu sealsed inimesed aga elavad, Kadri saates räägib. Loomulikult tuleb juttu ka koroonaviirusest – kuigi USA-s on nakatunuid väga palju, siis Kadri tunneb, et neil on Hawaiil pigem hästi. Ei oleks kohta, kus praegu parem olla oleks, kinnitab ta. Saatekülaline selgitab ka, millised on sealsed piirangud ja kuidas kohalikud sellest kinni hoiavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Marili Milt on elanud ligi kuus aastat Brasiilias. Mis pidi olema ajutine faas elus, on muutunud: ta on abielus brasiillasega ning neil on väike poeg. Veelgi enam, Marili kurdab, et ei räägi nüüdseks eesti keelt enam nii ladusalt kui varem. Marili on Brasiilias mitu korda kolinud ning seda peaasjalikult mehe töö tõttu. Kui mõnes linnas elamist on ta väga nautinud, siis praeguses kohas mitte nii väga. Guaira linn on Marili sõnul küll üsna igav (pole kino, vähe toidukohti jne), kuid see-eest ohutum kui enamik Brasiilia piirkondi. Samas koos lapsega ta parki jalutama minna ei julgeks, kui juba hämarduma hakkab. Marili räägib saates brasiillastest, nende peredest ja kommetest, sealmail äri ajamisest ning oma juutuuberi ametist. Marili YouTube’i kanal kannab nime Europeia no Brasil (Eurooplanna Brasiilias), mille populaarsemad videod on saanud lausa 160 000 vaataja kanti. Marili kinnitab, et paljud brasiillased tunnevad huvi nii Euroopa, Eesti kui ka eesti keele õppimise vastu. Vestlust ju

Tänases saates räägib meile Ukraina kuurortlinnast Odessast seal kaks kuud elanud kirjanik Loone Ots. Tema sulest ilmus hiljuti ka raamat „Minu Odessa“. Loone elas Odessa parimas piirkonnas Arkaadial, mida ta igati kiidab. Nimelt saab seal nautida luksust, millist taolise raha eest mujal maailmas naljalt ei leia. Saatekülaline veetis oma aega Odessas ringi vaadates – ta uudistas nii kõige populaarsemate vaatamisväärsuste juures kui ka leidis avastamata pärle. Samuti annab ta nõu tutvuda maa-aluse Odessaga. Kuuleme ka tähelepanekuid odessiitide elust ja olust – kohvikukultuurist, rikkuse näitamisest (kui kasukat ei ole seljas, siis sa pole rikas!), kassidest ja kohalike armastusest nende vastu ning mida imetlevad kohalikud eestlastes.

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk räägib, miks tasub Rumeenias ette võtta üks lahe road trip ehk autoreis. Kui tihti üldse minnakse Rumeeniasse reisima? Võib öelda, et keskmisest harvemini ning seetõttu nimetabki Johanna-Kadri Rumeeniat Euroopa avastamata pärliks. Tema võttis koos elukaaslasega seal ette autoreisi ning üllatus meeldivalt, sest mõnevõrra tundmatul riigil on tõeliselt palju pakkuda. Johanna-Kadri jutustab saates Rumeenia võluvast pealinnast, karmist ajaloost, Dracula vibe'ist, looduse mitmekesisusest, mustlastest, veinitamisest ning probleemidest, millega tuli rinda pista. Vestlust juhib Liina Metsküla.