Järgmine Peatus

Tänase saate külaline Kelli Bjørtomt räägib oma pere ligi nelja kuu pikkusest reisist Assooridele ja Ladina-Ameerikasse. Kelli elab koos perega Norras, kus on laste sündides isapuhkus kohustuslik. Kuna mõlemad kaasad on vägagi reisilembesed, otsustati, et ei hakka seda perioodi pimedas ja lörtsises Norras veetma ning broneeriti lennupiletid sooja. Kelli tunnistab, et enamik kaugemaid reise ongi nad teinud siis, kui lapsed (1,5 ja 4,5 aastat) olid juba sündinud. Nii on pere harjunud põnnidega reisima ning eriti keeruliseks seda ei pea. Saates tuleb veel juttu Kelli suurimatest hirmudest, kui palju on lastega mugavalt reisimiseks vaja raha kulutada, spontaansest rändamisest ja palju muud.

Tänase saate külaline Britt-Lauren Oltsmann räägib oma suvel alanud Euroopa reisist, mis venis ootamatult poole aasta pikkuseks! Britt-Lauren kasutas reisimisel DiscoverEU reisipassi, mis on mõeldud 18-aastastele noortele ning tänu millele saab Euroopas rongiliine tasuta kasutada. Oma teekonda alustas ta Itaaliast, sest sinna olid lennupiletid parasjagu kõige soodsamad. Reis algas aga ehmatusega – Tallinna lennujaama check-in’i lauas selgus, et tema ID-kaart on aegunud. Õnneks jõudis Britt-Lauren kodust kehtiva passi tuua. Saates jutustab Britt-Lauren reisi planeerimisest, raha kokku hoidmise nippidest, miks meeldivad talle Euroopa väikelinnad, mis riigid olid suurimad üllatajad, miks veetis ta ühe öö Hollandi looduskaitsealal ning mis sai, kui tal oli Berliini jõudes vaid kolm eurot arvel. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Piret Lauk räägib oma pere reisidest ning peaasjalikult sellest, et nende pisike tütar Stella Lotta on kahe ja poole aastasena jõudnud külastada juba 12 riiki. Nende riikide hulka kuuluvad näiteks Jordaania, Iisrael, Hispaania ja Tuneesia. Märtsis plaanitakse aga minna Marokosse. Piret tunnistab, et hakkas rohkem reisima rasedana, sest tahtis veel enne lapse sündi võimalikult palju paiku näha. Ka nüüd ei raatsita Stella Lottat naljalt koju jätta, sest ei tahaks ju last seiklusest ilma jätta. Piret ongi tegelikult veendumusel, et lapsega võib reisida igale poole, kui välja arvata sõjatsoonid. Loomulikult ei ole pisikeste lastega reisimine alati lust ja lillepidu. Piret kirjeldab esimest reisi koos Stella Lottaga, mis algas „kakaplahvatusega“… Saates räägime veel näiteks sellest, kuidas lapsega soodsalt reisida, kuidas reisimine põnni jaoks huvitavaks teha ning loomulikult hiljutisest perereisist Jordaaniasse. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on kirjanik Justin Petrone, kes mõtiskleb, mis siis teda ikkagi Põhjamaade juures nii väga võlub. Kuigi Justin on Itaalia juurtega ja üles kasvanud Ameerika Ühendriikides, naudib ta eelkõige Põhjamaades reisimist. Samuti on talle südamelähedane olnud seal elada – näiteks pärast mõningast Taanis õppimist oli keeruline USA-sse naasta, sest Taani tundus juba nagu kodumaa. Justin tõdeb, et tal oli toona elus emotsionaalselt ebastabiilne olukord, nii et Põhjamaade vaikus aitas teda. Lisaks tuleb saates juttu Põhjamaade naiste lummavast ilust, millised nüansid Taanis elades hinge läksid, mis Justinit Ameerika Ühendriike külastades nüüdisajal väsitab ning kas ja kus näeb ta end tulevikus elamas. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Karina Küling võttis ülikoolist pausi, et minna maailma avastama – enamiku ajast veetis ta kaunis Kesk-Ameerikas. Pikemalt peatus Karina aga Costa Ricas, kuhu leidis koos sõbrannaga Workaway kaudu vabatahtliku töö. Töökohaks sai hostel ning selle juurde kuuluv söögikoht. Kui esialgu töötati praktiliselt tasuta, siis hiljem otsis Karina ka veidi tasuvama koha – pikemat aega Costa Ricas olles kipub ju elukalliduse tõttu raha otsa saama. Karina jutustab saates kohalike sõbralikkusest, riigi avastamisest, kuidas turistiviisat pikendada saab (ametlikult võib turist olla riigis kolm kuud) ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Annika Kiili jutustab Kanaaride saarestikus asuvast La Palma saarest. La Palmat nimetatakse La isla bonita ehk ilus saar. Annika kinnitab, et La Palma tõepoolest paistab silma oma mõnusa ilma, rohkete banaanipõldude ning lopsaka ja erilise loodusega. Eriti armastavad sinna reisida just loodusehuvilised, sest avastamist on palju. Muuseas, La Palmal asub ka üks Euroopa kõige päikselisemaid linnu, Tazacorte. Ometi pole La Palma saar üldse nii populaarne ja tuntud võrreldes teiste Kanaari saartega. Saates mõtiskleb Annika, miks see nii võib olla. Ja kuidas üldse on kõige mõistlikum La Palmale reisida? Loomulikult ei jää puutumata ka möödunud aasta lõpul pursanud Cumbre Vieja vulkaani temaatika. Annika räägib, mis tunne oli vulkaani ülilähedalt näha, kuidas kohalikud suhtusid vulkaaniturismi, banaanipõldude hävinemisest, koerte ja inimeste päästmisest ning palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Jaanika Merilo on teinud Ukrainas muljetavaldavat karjääri – ta on olnud Dnipro endine linnapea, erinevate ministrite nõunik ning valitud mõjukuselt 42. naiseks Ukrainas. Praegu on ta Ukraina digiministri nõunik. Jaanika tunnistab, et uute digiharjumuste juurutamine ei ole olnud kerge. Seda enam, et ei ole võimalik nõuda midagi, mida ei osata. Kuigi alguses oli digiriigi loomine keeruline ning vastu töötati nii tavainimeste tasemel kui ka kõrgemalt, siis on tagasiside olnud positiivne. Jaanika toob näiteks 80-ndates vanapaari, kes tuli teda tänama digilahenduste eest! Mis puutub kõrgemalt poolt digiriigile vastu töötamisse, siis selle taga on korruptsioon. E-riik kaotab ju korruptsiooni ning mõned tähtsad ninad on sellele vägagi vastu. Saates jutustab Jaanika suure karjääri tegemisest Ukrainas, kuidas suhtutakse tema Eesti tausta, miks on IT kujunenud kolmandaks majanduse eksportartikliks ning millist Ukrainat soovib ta tulevikus näha. Jaanikal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Ukraina“.

Tänase saate külaline Marie Ruumet kolis 17-aastaselt Taisse, et teha teoks oma unistus: lüüa läbi taipoksi maailmas. Marie tunnistab, et alguses oli päris raske ning teenitavad rahasummad olid väikesed – matši eest teenis ta umbes 80 eurot ning kuus tegi ta keskmiselt kaks matši. Seega elatus tüdruk ära väiksema summaga kui Tai miinimumpalk. Et raha kokku hoida, elas ta oma taipoksiklubi teisel korrusel telgis… Nüüdseks on teenitavad summad loomulikult suurenenud ning Chiang Maist on kolitud Bangkokki. Chiang Maisse polnud Mariel enam mõtet jääda, sest talle polnud sobivad võistluspartnereid ning pealegi toimusid kõik võistlused nagunii Bangkokis (kuhu oli Chiang Maist rongiga 13 tundi). Veel räägib Marie oma sealsest igapäevaelust, võistlustest, kuidas teda tihti tõsiselt ei võeta ning miks ta ei taha alatiseks Taisse elama jääda. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Eike Feigenbaum veab reisibürood Tenerife24 ning on üks kahest ametlikust eestikeelsest giidist, kellel on vastav tunnistus ja kes võib Tenerifel turistidega töötada. Eike tunnistab, et sattus Tenerifele elama üsnagi juhuslikult, kuid peab nüüd seda enda koduks – pole ka imestada, sest naine räägib Atlandi ookeanis asuvast saarest tõeliselt kirglikult. Eike kiidab Tenerife kliimat – siin on aastaringi suvi ja kunagi ei pea muretsema, kas ikka päevitada või ujuda saab. Saaremaa suurusel saarel on kuus erinevat kliimavöödet ning rohkelt vaatamisväärsusi. Lisaks annab Eike nõu, millistel aegadel on parim saart külastada, millises saareosas majutust otsida, kuhu minna ning mida teada, kui tahad pikemaks ajaks Tenerifele suvitama jääda. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Indrek Niibo on kirglik hääletaja, kes on pöidlaküüdiga liikunud paljudes Euroopa riikides, aga ka Indias, Iisraelis, Jordaanias. Suvel hääletas ta Tartust Kreekasse. Indreku arvates on hääletamine elustiil ning ta tõeliselt naudib seda – küll aga on olnud nii mõneski riigis keeruline inimestele selgitada, mis see hääletamine üldse on. Näiteks Indias olid kohalikud väga segaduses, kui Indrek ja tema sõbranna püüdsid tee ääres mõne transpordi peale saada. Muidu peab Indrek Indiat aga üsna ohutuks kohaks, kus hääletada – kõige suurem oht oleks ilmselt hoopis liiklusõnnetusse sattuda. India kummalistest juhtumistest rääkides ei saa märkimata jätta seda, kuidas ühes külakeses katsetati Indreku sõbrannat kohalikule abikaasaks sokutada… Aegade jooksul on saatekülaline hääletanud näiteks politseiautosse, hobuvankrile ning sõitnud võõra juhi pagasiruumis. Ta on pidanud jagama teise inimesega turvavööd, pääsenud liiklusõnnetusest ning kohanud vägagi veidraid juhte. Saates jutustab Indrek ka seda

Tänase saate külaline Ingrid Eomois on Maltal elanud üle 20 aasta. Kuna jõulud on kohe-kohe saabumas, jutustab Ingrid kuulajatele, kuidas pühi sealmail peetakse. Kui eestlaste jaoks ei ole jõulud niivõrd usuga seotud püha, siis Maltal seostatakse seda siiski Jeesuse sünniga. Näiteks käiakse üsna palju kirikus ja jõuludekoratsioonid on valdavalt religioossed. Küll aga on Maltal kujunenud nii, et mitte jõululaupäev pole tähtis, vaid hoopis esimene jõulupüha – siis kogunevad pered, süüakse head-paremat ja vahetatakse kinke. Ingridi sõnul on kingihullust vähem kui Eestis. Eestlastele tuttavat verivorsti maltalaste jõululaual muidugi ei ole (ja see ei meeldigi neile), leiab hoopis pastaroogasid, erinevaid lihatoite (näiteks kalkun ja lammas) ning magustoiduna Itaalia keeksi panettonet. Loomulikult ei ole Maltal lund – kas ilma selleta tekib jõulutunne kergesti? Ingrid muigab, et Malta standardite järgi on ilm nagunii külm, nii et probleemi ei ole. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Erki Palusoo on käinud mootorrattamatkadel paljudes erinevates paikades – Suurbritanniast kuni Kasahstani ja Tadžikistanini välja. Motikaga sõitmist on Erki armastanud suure osa elust, motomatkad avastas ta enda jaoks aga veidi üle kümne aasta tagasi, mil suundus Ukrainasse. Erki hinnangul on mootorrattaga reisimine vahetum kogemus, lisaks näed lähemalt inimeste elu ja pääsed rohkematesse paikadesse. Saates jutustab Erki, mis sekeldustesse on ta teel sattunud (nii üksi kui seltskonnaga), mis on parim paik motomatkaks, millise ilmaga on kõige meeldivam kulgeda, kus on kõige kiuslikum politsei, miks tuleb just linnades väga ettevaatlik olla ja palju muud. Samuti tunnistab saatekülaline, et tema unistuseks on sõita motikaga ümber maakera – selleks on aga vaja omajagu raha ja aega. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kaisa Rebane elab Teravmägedel – Norrale kuuluvas saarestikus, mis asub Põhja-Jäämeres. Kaisa tunnistab, et teda tõmbab Teravmägede juures vaba loodus ning see, et saarestikus on vähe inimesi ja üksikud külad. Teravmäed on umbes sama suur nagu Eesti, kuid peaaegu asustamata. Kaisa pesitseb Longyearbyenis, mis on küll küla mõõtu, kuid seal elab inimesi umbes 50 erinevast rahvusest. Muuseas, niisama Teravmägedele kolinuid naljalt tööle ei võeta – seal mängivad rolli eelkõige tutvused ja kanda kinnitada on keeruline. Saates räägime veel kohtumistest jääkarudega, kärepakasest (näiteks, kuidas Kaisa voodi põranda külge jäätus), polaarööst, millal on parim aeg Teravmägesid külastada ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anton Keks vestab oma purjereisist Tenerifelt Assooridele. Anton hakkas purjetamisega tegelema vahetult enne seda, kui koroonaviirus terve maailma üle võttis. Kirgliku reisijana näeb ta seda harrastust väga positiivselt – kui maailmas ei olnud võimalik ringi rännata, sai tema vähemalt purjetada ja uusi paiku avastada. Purjereisi Tenerifelt Assooridele nimetab Anton mugavustoonist väljumiseks, mida tal tol hetkel vaja oli. Saates räägime meeskonna ülesannetest ja nende jagamise süsteemist, miks oli Antonil kui pikal meesterahvas magamine raskendatud, mis põhjusel on laeval rangelt keelatud alkoholi tarbimine, kuidas mõjutas reisi tolle hetke ilm, mis hädad meeskonda peale merehaiguse tabasid ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Hiie-Liin Tamm läks Tansaaniasse kaheks nädalaks, kuid jäi hoopis viieks kuuks. Kuna möödunud aasta lõpul oli koroonarindel äärmiselt segane aeg, ei julgenud Hiie-Liin õieti kellelegi öelda, et Tansaaniasse suundub. Sansibari saarel kohapeal viibides tundus olemine aga sedavõrd mõnus, et reisi sai aina pikendatud… kuni viis kuus oli täis. Samas tunnistab saatekülaline, et reisis sellele paradiisisaarele just põhjusel, et enamik maailmast oli kinni – Sansibar aga tervitas turiste. Hiie-Liini jaoks polnud Sansibaril viibimine ainult puhkus, ta tegi sel ajal kaugtööd. Kuna internet on Sansibaril kõikuv, siis oli vaja pidevalt muretseda, ega väga vajalikul hetkel ühendus ei kao. Samuti räägib külaline oma sealsetest suurimatest kuluartiklitest, islami osatähtsusest Sansibaril (ja kuidas see tema elu mõjutas), valgete (jõukate) turistide ja kohalike segapaaridest, kuhu tasub turistil Sansibaril suunduda ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on Aldo Maksimov, kes kolis koos abikaasa Marioni ning laste ja loomadega Kreeka saarele Samosele elama. Aldo jaoks on Kreeka olnud südamelähedane juba pikka aega, heas mõttes on selle pisikuga nakatunud ka tema abikaasa ja lapsed. Lapsed muuseas olid vägagi päri Samosele kolimisega – küllap oli põhjus tõigas, et sealmail on reisitud väga palju. Aldo leiab, et nad saavad Samosel anda lastele parema lapsepõlve ning ka vanemad on õnnelikumad kui Eestis. Nagu Aldo ise ütleb: Kreekas on alles jäänud tuum, elamise päris algne idee. Praegu peab perekond Samosel loome- ja puhkemaju, kuhu jõuab üsnagi palju eestlasi. Saates räägitakse veel näiteks Samosel maja üürimise võimalustest ja hinnast, külaelust, bürokraatiast ja selle saarekese erilisusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Saara Arulaane on kirglik reisija ning sel suvel avastas ta enda jaoks haagissuvilaga reisimise – mille kohta arvas varasemalt, et ei proovi seda kunagi. Saara tunnistab, et see reisitüüp tundus tema jaoks mitte kuigi mugav ning ka räpane. Eelarvamused said aga suures osas põrmustatud ning ta leiab, et haagissuvilaga reisimine on ideaalne just beebi esimeseks reisiks (pere pesamuna on aastane). Saates tuleb juttu sellest, millise auto juurde sobib haagissuvila, kui lihtne või raske on sellega manööverdada ning miks on väljasõiduks pakkimine eriti lihtne. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Keset Atlandi ookeani asuvad ja Portugalile kuuluvad Assoorid on küll imeilusad, kuid millegipärast pole need eestlaste hulgas kuigi populaarsed. Miks ometi? Tänase saate külalised Kristo Veertee ja Eliise Mesi veetsid kogu oma nädalase reisi Assooride peasaarel São Miguelil ning teha oli meeletult palju – et kõike ära näha, ärkasid nad iga päev juba poole seitsme paiku. Kristo ja Elise soovitavad Assooridel ringi reisimiseks rentida auto (mis pole muide liiga kallis, nädala eest 175 eurot), sest nii pääseb rohkematesse kohtadesse. Pealegi polnud kuigi palju ühistransporti saarel näha. Saatekülalised jutustavad muuhulgas kohalikest hindadest ja turistivähesusest, toovad välja kaunimaid kohti ning hoiatavad ilmastiku osas – ühel päeval võib Assooridel näha lausa nelja aastaaega! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Maarja Sammel jutustab oma sellesuvisest Euroopa reisist, mille jooksul külastati 18 riiki ja läbiti 8000 kilomeetrit ning seda vaid kolme nädalaga. Maarja tunnistab, et nad mehega nimetavad end tempoturistideks. Maarja ja tema kaasa armastavad autole hääled sisse lükata just jaanipäeva paiku ja kihutada kaugetesse maadesse. Kuna maailmas levib koroonaviirus ning päris lõpuni ei teadnud, kas igast riigipiirist saab üle, ei teinud nad reisi osas üldse eeltööd. Paljud majutused broneerisid näiteks tund varem. Muuseas, lõppude lõpuks pidid nad tegema vaid üksikud koroonatestid – kõige suurem segadus oli sellega Serbias. Maarja toob saates välja ka kõige ägedamad kohad, kuhu reisi jooksul sattusid ja mis kõige enam õlgu kehitama pani. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riina Aab elab Briti Neitsisaartel. Kuigi üldiselt kirjeldab Riina seda paika kui paradiisi, siis on ta üle elanud ka kaks kohutavat orkaani: Irma 2017. aasta septembris ja Maria sama aasta oktoobris. Veider on see, et just Riina võttis saabuvaid orkaane tõsiselt – samal ajal olid kohalikud veendunud, et midagi erilist ei juhtu. Reaalsus oli aga see, et Irma ja Maria sarnaseid orkaane poldud sealkandis lausa 90 aastat nähtud. Riina jutustab orkaanide eel, ajal ja järgselt kogetust niiviisi, et kohati tulevad külmajudinad peale. Näiteks kõneleb ta sellest, kuidas tundis tsemendist maja värisemas, mil moel inimesed pärast orkaani varastama kukkusid (muide, Riina ja tema abikaasa kartsid, et ka nende juurde tullakse röövima), kuidas kõrvad valutasid ja stress kõrvakuulmisega trikitas, millist hirmu ta koges, kuidas orkaan neid ajutise päikesepaistega lollitas ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.