Järgmine Peatus

Tänase saate külaline Reena Siimer abiellus iraaklasega ning kolis mõneks ajaks Iraaki Kurdistani piirkonda elama. Kuigi meedias kujutatakse Iraaki tõeliselt ohtliku kohana, siis Reena igapäevases elus ohtu ei tajunud. Samas on lood, mida ta saates vestab, mõnevõrra mõtlema panevad… näiteks räägib Reena, et tema kodulinnas plahvatasid vaid mõned (!) pommid ning enne asutuste territooriumile minekut vaadati alati autode alumine osa peegliga üle, et seal poleks lõhkekeha. Kui uurida, kuidas sealmail valgesse naisterahvasse suhtuti, vastab Reena esimesena, et pilte taheti teha. Üldiselt probleeme polnud, kuid loomulikult tuli kanda sündsamaid rõivaid kui Eestis. Saatekülaline muigab, et kui ta pani rätiku pähe (milleks ta kohustatud tegelikult polnud), muutusid turul hinnad alati odavamaks. Iraagis on nii, et koduseinte vahel on võim naise käes – seega ei saa kuidagi öelda, et naised on islami usus väga alla surutud. Kui õrnema soo esindajad soovivad, võivad nad ka tööl käia. Saates on veel juttu sellest, k

Tänase saate külaline Sander Koit jutustab sellest, kuidas nad elukaaslasega Eestis auto rentisid ja sellega Norrasse põrutasid. Sander nendib, et kuna koroonaajal on lendamisega üsna palju segadust olnud, tundus kindlam maismaad pidi Norrasse suunduda. Sõiduk otsustati rentida, sest kui oma autoga kusagil Norra mägedes midagi juhtuks, kerkiksid selle ära viimise kulud nii suureks, et mõistlikum oleks tegelikult Eestis lihtsalt uus osta. Sander räägib veel mägedes sõitmisest, kuidas teha autos magamine mugavaks, mil moel nad reisi ajal ise süüa valmistasid, kõige kaunimatest ööbimiskohtadest, Norra hindadest (mis võrreldes nelja aasta taguse ajaga ei olnudki nii ulmelised) ja muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Andrus Valgemäe on käinud kolm korda Santiago de Compostela palverännakul – esimest korda jalutas ta kahe sõbraga 187 km, mõned aastad hiljem koos perega 67 km ning hiljuti 510 km üksinda. Kogu distants on olnud 764 km. Kui vanasti ei saanud Andrus aru, miks inimesed ikka ja jälle sinna rajale tükivad, siis nüüd mõistab ta, et see on teataval määral hasart. Midagi jääb kripeldama, kui seda ära ei lõpeta. Nii ongi mees rada kolmel korral kõndimas käinud ning tunnistab, et ilmselt tuleb ka neljas. Saatekülaline nendib, et otseselt tal raja läbimise osas hirme ei olnud – küll aga mõtles ta, kas jalad peavad vastu. Saates vestab Andrus põnevatest majutuskohtadest (näiteks esimeseks oli vana kloostrihoone, mille ühes ruumis magas 150 palverändurit), kui keeruline on lastega (12 ja 16) kõndida, mil moel saab seal kogu elu läbi mõelda, kas ära eksida on võimalik ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Raul Oja räägib autoga reisimisest ning eelkõige sellest, kui äge riik on Poola. Raulile meeldib autoga seigelda, sest niiviisi pääseb paikadesse, kuhu paketireisiga ei saa. Tänaseks on ta autoga käinud rohkem kui kümnes riigis, kuid Poola oli talle suurimaks üllatuseks. „Paljud räägivad, et Poola on tüütu ja vastik riik, aga see on palju enamat kui transiidimaa,“ kinnitab Raul. Samuti jutustab saatekülaline sellest, kuidas jättis kogemata teemaksud maksmata, kui pikalt on suuteline korraga (efektiivselt) sõitma, mis põhjusel on Poola liiklusõnnetuste rohke maa ja palju muudki! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kerli Kirch-Schneider läks kümme aastat tagasi sõbrannadega Floridasse… ning elab seal tänaseni! Kerli tunnistab, et polnud kümmekond aastat tagasi valmis kodulaenuks, pereks ja koduloomaks – kõik selle sai ta aga hiljem Floridas. Ka Kerli abikaasa on pärit Ameerika Ühendriikidest ning juhtumisi juudi päritolu – muuseas selle viimase detaili sai Kerli teada umbes pool aastat pärast suhtesse astumist. Saates vestab Kerli muuhulgas suurejoonelistest juudipulmadest, igapäevastest kommetest, läbisaamisest mehe perega ning mis (kehva) mulje ta jättis oma tulevasele ämmale esmakohtumisel. Teemaks tuleb ka Florida ülikoolides õppimine, sest Kerli on just sealmail omandanud nii magistri- kui doktorikraadi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kadri Türk veetis oma kolme lapsega (vanuses 1,5, 8 ja 9 aastat) kuu aega Hispaanias Benidormi linnas – sest kodus oli remont ning kuhugi oli ju vaja minna. Juba enne reisile minekut tegi Kadri lastega kindla kokkuleppe – mitte keegi ei tohi üksi kuhugi minna. Kadri tunnistab, et tal on ikka veel meeles Madeleine McCanni Portugalis kadumise juhtum, mis tegi ekstra ettevaatlikuks.Tegelikult oli lisaks minekupõnevusele rohkelt hirme – näiteks pabistas Kadri, et mis siis, kui keegi lastest või ta ise peaks haigeks jääma? Kes laste eest hoolitseks? Kohale jõudes mured haihtusid ning kõik läkski hästi. Saates räägib Kadri veel probleemidest elukoha leidmisel, kui palju see kõik maksma läks, keskmise lapse sünnipäeva pidamisest ja palju muudki! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk veetis nädala purjelaeval, seilates Poolast kuni Tallinnani välja. Tegemist polnud aga suvalise kruiisiga, vaid noortel osalejatel tuli laeval kõik täiesti ise ära teha – nii õpiti muuhulgas navigeerima ja purjeid heiskama. Kõik see oli ääretult põnev, kuid pikapeale jäid kehal kõik kohad valusaks. Näiteks tunnistab Johanna-Kadri, et ei suutnud isegi tossupaelade kinni panemiseks kummarduda. Olles terve nädala ühel purjelaeval koos, on loomulik, et tekib konflikte – umbes kolmandal-neljandal päeval inimesed murdusidki. Asja ei teinud paremaks ka see, et õige kiiresti tabas suuremat osa seltskonnast merehaigus… Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Dannar Leitmaa jutustab Ida-Ukrainast. Ida-Ukraina separatistlike mutantriikide lähistel valitsev olukord on mõtlemapanev reaalsuskontroll. Inimesed on leppinud komandanditunniga, Luganskis elavad vanurid käivad pensioni järel pikki vahemaid Ukraina kontrolli all olevatesse pankadesse ja kõik on olukorra justkui omaks võtnud. Samuti kõneleb Dannar sellest, mil moel propaganda on põimunud igapäevaellu, toidupoodide kasinast kaubavalikust, kuidas noored piirkonnast põgenevad. Saatekülaline nimetab Ida-Ukrainat ka ideaalseks šokiturismi sihtkohaks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised on Õhtulehe ajakirjanikud Viljar Voog ja Mart Treial, kes naasid hiljuti Tokyo olümpiamängudelt. Alustuseks nendivad Viljar ja Mart, et pelgasid, et koroonaaegsetest olümpiamängudest saab paras kaos – juba enne minekut oli segadust ja bürokraatiat rohkelt. Ka kohapeal ei läinud asi paremaks, sest kehtestati mitmed napakad reeglid. Näiteks võisid nad esimesel kahel nädalal minna poodi vaid 15 minutiks (minek tuli registreerida) ning kohalikega polnud lubatud suhelda. Loomulikult tuleb saates juttu uskumatult palavast ilmast, kõledatest publikuta saalidest, „koroonamendi“ ametist, kuidas pole uskumatult puhtas linnas Tokyos prügikaste ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Lenno Vaitovski räägib oma elust Riias. Lenno jutustab korteriotsingute kadalipust, oma sealsest tööst, Läti paberimajandusest (ja kuidas sulle võib tekkida täitsa uus nimi), miks peavad lätlased Eestit oma riigist paremaks, anekdootidest, mida eestlaste kohta räägitakse ja palju muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Loreen Pulk räägib tudengielust Londonis. Alustuseks jutustab Loreen Londoni ülikooli kandideerimise pikast protsessist ning sellest, kuidas minekuks ette valmistus. Ta tunnistab, et kuigi arvas, et tudengi jaoks on kõige odavamaks elukohaks ühikas, siis tegelikult on kõige soodsam jagada maja. Nimelt on ühikates justkui mingit sorti lastehoiu teenused, mille eest kasseeritakse raha. Väga tähtis on kodu üürimisel tähelepanelik olla, sest võib juhtuda, et maksad puhtalt oma rumalusest ühe toa eest 1000 eurot. Saates tuleb veel juttu londonlaste tarbimisharjumustest (tarbimislaenud on ülisagedane nähtus), ohtlikest olukordadest, koduigatsusest, ürituste pildistamisest ja paljust muust! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline peacecop kalmer: vestab Maltast ning oma imelistest kogemustest seoses selle riigiga. Näiteks jutustab saatekülaline meduusiga kohtumisest, kuidas kukkus selja vees veriseks, hiiglaslikest Malta burgeritest, miks ei tohi lasta endalt midagi varastada (ehk kuidas tegeletakse varguste probleemiga) ja palju enamat. Lõpetuseks leiab saatekülaline, et küsimus ei ole, miks Maltale minna, vaid millal minna. Suvi on selleks tema hinnangul kindlasti parim aeg. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Madis Kahro pajatab rännakutest Ladina-Ameerikas. „Järgmise peatuse“ läbi aegade kõige pikemas saates kuuleme purskava vulkaani jälgimisest, Surmateel sõitmisest (mis polnudki Madise sõnul nii hirmutav), miks on bussisõidud Ladina-Ameerikas meeletult ohtlikud, kuidas võib pikalt reisides rahataju ära kaduda, mis põhjusel olid kuubalased Madise arvates kõige ebasõbralikumad inimesed ja palju muud. Madis räägib ka kõige ohtlikumatest elukatest, kellega reisil kokku puutus – nende hulka kuuluvad nii kaimanid, boamadu kui ka korallmadu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kertu Jukkum räägib oma värskest lemmikriigist Montenegrost. Kertu tunnistab, et on Montenegrosse minekust pikalt unistanud ning õnneks ei avaldanud paik talle pettumust. Montenegro juures kiidab ta nii köitvaid mägesid, puutumata loodust, toredaid inimesi kui ka soodsat hinnataset. Kirglik reisifänn leiab, et Montenegros tasub kindlasti ringi sõita ja erinevaid paiku vaadata. Selleks sobivad nii buss, rong kui ka auto. Autorendi puhul soovitab ta siiski arvestada, et rooli tasuks valida kogenuma juhi – mägedes võib olla päris närvekõditav sõita. Ka temal hakkas mingitel hetkedel veidi kõhe. Samuti jutustab Kertu kõige lahedamatest kohtadest Montenegros ning mida arvab Euroopa kõige igavamaks pealinnaks tituleeritud Podgoricast. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riina Einasto räägib kodus hooldaja tööst Inglismaal. Riina kliendid olid peamiselt eakad, mistõttu juhtus nii mõnigi kord seda, et enne hooldaja kohale jõudmist suri inimene ära. Ometi püüdis Riina seda võtta võimalikult kaine mõistusega ning abistada igakülgselt. Kodus hooldaja ülesandeks on eaka eest hoolitsemine ning tema vajaduste täitmine. Küll aga on tarvis hoolikalt jälgida hooldusplaani, sest seal on kirjas, mida tohib ja mida mitte. Riina toob näite, et mõni proua oli harjunud, et tema nüüdseks teise ilma lahkunud mees tegi alati pediküüri… kui proua ootas, et Riinagi sama teeks, siis oli vaja keelduda. Hooldusplaani järgi polnud see lubatud. Riina tunnistab, et ka üldiselt olid reeglid väga ranged – näiteks oli lubatud ööpäevas vaid kaks tundi välja minna. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Mirjam Kruusmaa armastab koos lastega reisida – tema seitsmeaastane tütar on nüüdseks külastanud 43 riiki ning kolmene pisipreili 20 riiki. Nii Mirjam kui tema mees on alati olnud kirglikud reisifanaatikud ning jäädes esimest last ootama, ei soovinud nad liialt paikseks hakata. Selleks ajaks olid neil juba ostetud mitmed lennupiletid (näiteks Peruusse ja Hiinasse) ning loomulikult käidi kõik paigad beebiga läbi. Mirjam on veendumusel, et alla aastase lapsega ongi kõige lihtsam reisida – tema tahab vaid vanemate lähedust ja süüa. Saatekülaline tunnistab, et mida reis edasi, seda vähem ta planeerib ja muretseb. Küll aga on üks asi, mille pärast on ta alati kõige enam muret tundnud: erinevad haigused. Reisides on samas nii mõndagi juhtunud – näiteks Tšiilis ja Mehhikos rööviti nad paljaks ning Indias ja Hiinas seisid kohalikud järjekorras, et saaks heledapäiste lastega pilti teha. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Sabina Sägi räägib õpetajatööst Bulgaarias. Sabina sattus ühte Bulgaaria väikelinna inglise ja saksa keelt õpetama. Saades oma taotlusele positiivse vastuse, jäi Sabina siiski hetkeks mõttesse – kõhklused ei kestnud aga kaua, sest teda köitis võimalus minna sinna, kuhu enamik eestlasi ei lähe. Saates jutustab Sabina õpetamisest ilma kohalikku keelt oskamata, enda bulgaaria keele õpingutest ja praktiseerimisest, sealsest eluolust, miks oli paras väljakutse mööda riiki reisida, milliste võlunippide bussipiletite hinnad madalamaks läksid ja palju muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Merike Järvamägi räägib maakera kuklapoolel Austraalias töötamisest ja elamisest. Merike kolis Austraaliasse pärast ülikooli lõppu. Minekuks valmistus noor naine väga hoolikalt ning tegi rohkelt eeltööd – see on tema sõnul ka võtmetähtsusega, sest aitab kohapeal kergemini sisse seada ning väldib võimalust sattuda ebatulusat tööd tegema. Merike leiab, et ilma autota on Austraalias väga keeruline – seega, kui on load olemas, tasuks esimese asjana osta oma sõiduk. Tema liikus kogu Austraalias oleku ajal bussiga vaid ühe korra. Saatekülaline kinnitab, et eestlased kui tublid töötajad on Austraalias hinnatud. Näiteks tema sai nii mõnigi kord uude ametisse, sest tööandjal olid eestlastega head kogemused. Loomulikult räägime ka sellest, millised on Austraalia farmides kõige tulusamad tööd ning kuidas vähem iseseisvamad inimesed sealmail töö leiavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on kuulajatele tuttav – nimelt on see „Järgmise peatuse“ saatejuht ise, Liina Metsküla. Liina räägib saates peamiselt kolmest riigist, kus reisimisest on tal väga tugevad ja ka vastuolulised emotsioonid. Näiteks kõneleb ta Põhja-Korea propagandast, viisaavalduses luiskamisest (sest kartis mitte riiki pääseda), hallidest tänavatest ning põhjakorealastest. Siis on juttu Rio de Janeiro ohtlikkusest – Liina ööbis favelas, kus nägi nii mõnigi kord relvastatud narkodiilereid ja kuulis tulistamist. Lõpetuseks läheme ka orkaanijärgsele Dominica saarele (mitte ajada sassi Dominikaani Vabariigiga), kus oli olukord üsnagi nukker – paljud majad olid varemetes, elektrit saadi generaatori peal paar tundi päevas… Kõikidest nendest seiklustest saad lugeda ka Liina uues reisiraamatus „Jälle maailma peal ripakil“. Vestlust juhib Sten Kohlmann.

Tänase saate külaline Andre Põlm räägib ettevõtja elust ja katsumustest Rio de Janeiros. Andre tunnistab, et oma teenust Brasiiliasse viies oli hirm, et see on keeruline ja bürokraatlik turg – kahjuks sedamoodi läkski. Andre kõneleb saates, milliste napakate probleemidega nad silmitsi seisid ning kas ja kui palju respekteeritakse välismaalasest ettevõtjat. Rio de Janeiro puhul ei saa üle ega ümber kuritegevusest. Niisiis toob Andre näite oma kõige esimesest töötajast, kes ei jõudnud esimesel tööpäeval kohale, sest ta rööviti tee peal paljaks. Välismaal elamine ja töötamine on Andret inspireerinud kirjutama raamatut – hetkel kogub ta Hooandjas raha selle välja andmiseks. Vestlust juhib Liina Metsküla.