Järgmine Peatus

Tänase saate külaline Katharina Toomemets on ajakirjanikuna käinud Eurovisionil kaheksal korral. Arvestades koroonaolukorda, on selleaastane Eurovision vägagi erinev ülejäänutest – pressikeskuses oli tavapärase 1500 ajakirjaniku asemel 500, europeod jäid ära, pidevalt oli vaja maski kanda, publikut lubati saali üsna vähe ning toimus lakkamatu koroonatestimine. Katharina tunnistab, et kui kuulis, et Rotterdamis on vaja iga 48 tunni tagant testida, siis mõtles ta, et vaene nina… Kohapeal selgus aga, et kasutusel on moodne hingamistest. Kui ajakirjanikel oli liikumine ja tegemised üsna vabad, siis delegatsioonidel oli see vägagi piiratud. Katharina toob näite, et vaatamata sellele, et nad viibisid Uku Suvistega ühes hotellis, pidid nad intervjuu tegema veebi vahendusel. Üleüldiselt leiab Katharina, et Holland sai Eurovisioniga hästi hakkama – piirangud ei tundunud üle mõistuse karmid ning samas ei tekkinud ühtegi koroonakollet. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kuna iga koer on erinev, tuli õppida nende iseloomu ja käitumismustrit – selle kõige taustal on oluline saada koera jaoks autoriteediks, et ta ei hakkaks pähe istuma. Igavust selles töös pole, sest iga päev juhtub midagigi – alustades kaklevate koerte lahutamisest kuni turistide päästmiseni välja. Põhja-Norra on suurepärane kant ka virmaliste vaatamiseks ning need on Heneki sõnul seal uskumatult võimsad. Temal on isegi kogemus, kuidas koerad jäid lummatult taevasse vaatama. Kelgukoerte töö on hooajaline ning suvel loomad puhkavad – lõpetuseks uurimegi, mil moel kelgukoerad siis oma puhkuse veedavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Enn Kaup on käinud kümme korda Antarktikas – neist enamikel kordadel polaaruurijana. Antarktikast rääkides ei saa üle ega ümber ilmast. Enn nendib, et kõige suurem probleem on Antarktikas tugev tuul, mitte temperatuur. Kõige madalam temperatuur, mida tema on tundnud, oli (kõigest) 44 miinuskraadi. Sealjuures võib suvel olla lausa 10 soojakraadi! Antarktikat saab avastada ka turistina, kuid loomulikult on pakettide hinnad väga kallid – keskmiselt 10 000 eurot. Ennu hinnangul pole turism õnneks Antarktikale suuremat mõju avaldanud, seda peaasjalikult rangete külastusreeglite tõttu. Näiteks ei ole lubatud pingviinidele lähemale kui viie meetri kaugusele minna. Lisaks jutustab Enn elust polaaruurijana, Antarktika osooniaukudest, oma uuringutulemustest ning paljugi muud!

Tänase saate külaline Tiia Toomet räägib oma viie nädala pikkusest reisist Kesk-Ameerikasse Costa Ricale. Päris kindlasti on Costa Rica loodushuvilise paradiis – riik uhkeldab kauniste koskede ja vulkaanidega ning seal on palju rahvusparke. Kaasa tasub haarata binokkel, sest linnu- ja loomariik on uudistamist väärt. Tiia soovitab sinnamaile reisides kindlasti proovida ka trossilaskumist ehk canopy’t – tuhisedes vihmametsa kohal läbi õhu, saab loodusest hoopis uue ja võimsa tunnetuse. Kuna Costa Rica on piirkonna üks kallimaid riike, tasub arvestada suuremate väljaminekutega. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Britt Ernewein kolis kümme aastat tagasi Prantsusmaale ning pole tänasekski naasnud.  Britt elab prantslasest abikaasa ning nelja lapsega väikeses Pont-à-Moussoni linnakeses. Kuna hiljuti ostis perekond sinna suure maja koos aiaga, siis räägime peamiselt sealsest kinnisvaraturust. Britt tunnistab, et kui ühelt poolt on kohalik kinnisvaraturg keeruline, siis teisalt olid nemadki rasked kliendid. Nimelt teadsid nad, mida tahavad ning otsisid seda hoolega. Lõpuks leidsidki 80 000 eurot maksva maja, mida tuli korralikult remontida. Britt avaldab, et nende eesmärgiks oli osta odavam kodu (mida renoveerida), sest Prantsusmaal on ainuüksi notaritasu ligi 10% ostuhinnast! Maja renoveerimisel on olnud rohkelt probleeme, mis ajavad Briti ühelt poolt ohkama ja teisalt naerma. Näiteks on neid suure rahasummaga tüssatud, töötajad käinud kohal vaid siis, kui viitsivad ning omanike kujundussoove on püütud ignoreerida. Lõpetuseks lobiseme ka Briti perest ning nende prantslaslikust elustiilist. Vestl

Tänase saate külaline Kristi Vohla armastab oma lastega (3-, 4- ja 13-aastane) reisida – veelgi enam, nüüd ei kujutaks ettegi, kuidas oleks minna üksinda reisile. Saatekülaline tunnistab, et lastega välismaale suundudes tuleb arvestada mitmete erinevate nüanssidega ning tihti läheb reisi kogumaksumus ka suuremaks. Samas on see asja väärt. Kristi nendib, et 13-aastane tütar peab reisimise tõttu ka aeg-ajalt koolist puuduma – samas ei raatsi naine lapsi koju jätta. Nii tuleb tütrel iga kord koguda õpetajatelt allkirju, et nad lubavad õpilasel puududa. Samas usub Kristi, et reisimine õpetab lastele palju. Näiteks mõistab laps, et see, mida ta koolis või lasteaias õpib, on kusagil maailmas ka olemas. Niiviisi avaneb silmaring. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on diginomaad Enelin Paas, kes elab koos elukaaslase ja koeraga unistuste elu, töötades erinevates maailma paikades – kus vaid soovivad. Muide, koera võtsid nad hiljuti Mehhiko varjupaigast. Enelin tegutseb turunduse vallas ning on tänaseks iseenda tööandja. Kui enne koroonaaega vahetas ta asukohta iga kolme kuu tagant (ning Eestisse jõudis vaid suvel), siis koroonaperiood on sundinud neid paiksemaks. Juba teist hooaega ollakse Mehhikos. Ka Enelini bulgaarlasest-ameeriklasest elukaaslane Tony on diginomaad, nii et koos on eriti mõnus sellist elustiili viljeleda. Enelin tunnistab, et ei kujuta ette, et nad jääksid kunagi täiesti paikseks – võib-olla mõneks ajaks siis, kui lastel on koolikohustus. Seda nimetab ta hetkel üsna kaugeks tulevikuks. Sellest, et Enelin ja Tony Mehhiko elu tõeliselt naudivad, annab tõestust ka tõik, et hiljuti osteti Puerto Vallartasse oma korter. Selle hinnaks kujunes 113 000 eurot, kuid võrreldes, kui palju maksaks sama korter Eestis, oli see ülimalt tulus di

Tänase saate külaline on Teele Rebane, kes räägib elust Hongkongis, sealsetel meeleavaldustel osalemist ning Hongkongi tulevikust. Teele õpib Hongkongi ülikoolis ajakirjandust. 2019. aastal avanes noore ajakirjaniku jaoks harukordne võimalus kajastada sealmail toimuvaid suuri meeleavaldusi. Meeleavaldused said alguse, sest Hiina tahtis kehtestada uut väljaandmisseadust, mille järgi saaksid nad viia Hongkongist Hiina kohtu ette inimesi, kelle on kurjategijateks kuulutanud. Rahvale see ei sobinud – Hongkong peaks olema 2047. aastani Hiina erihalduspiirkond, mistõttu ei tohiks riik linna tegemistesse niiviisi nina toppida. Meeleavaldused kestsid küll pikalt ja muutusid vägivaldseks, kuid resultaat oli hoopis vastupidine – Hiina võim sekkub Hongkongi asjadesse veelgi rohkem kui enne. Hongkongi inimesed ei taha aga muutuda sellisteks nagu hiinlased. Teele sõnul vaatavad hongkonglased hiinlastele veidi ülevalt alla ja peavad neid lammasteks. Saates jutustab Teele, mida koges ajakirjanikuna meeleavaldusi kajasta

Tänase saate külaline Liina Laumets on elanud ligi kaheksa aastat Tšiilis. Et Tšiilis head tööd leida, mängivad tihtipeale rolli just tutvused. Samas kinnitab turunduse alal tegutsev Liina, et tema pole ühtegi tööd saanud tutvuste läbi. Küll aga nendib noor naine, et ilmselt on ta pakkunud ettevõtetele huvi ka oma heledapäisuse poolest. Tasuva töö leidmisel on A ja O ka hispaania keele oskus, sest inglise keelt osatakse sealmail halvasti. Liina tunnistab, et paraku on inimesed Tšiilis rassistlikud – kui eurooplasi ja ameeriklasi võetakse vastu avasüli, siis samamoodi ei käituta näiteks peruulastega. Kui nüüdisajal ei soovitata üldiselt CV-sse pilti panna, siis Tšiilis on see jätkuvalt vajalik. Kuigi Tšiilit nimetatakse Lõuna-Ameerika Šveitsiks ning elatustase on teiste piirkonna riikidega võrreldes väga hea, siis tegelikult on seal palju probleeme. Võrdlemisi kallis riigis on miinimumpalk 300 euro kandis ning Liina toob võrdluseks välja, et tema teenib sellest seitse-kaheksa korda rohkem. Suur ebavõrdsus i

Tänase saate külaline on kunstnik Agnes Veinberg, kes on juba viis aastat Lätis elanud. Agnes lõpetas Tartu ülikooli maalimise eriala ning suundus kohe pärast seda Lätti Kuldiga linna kohalikku muuseumit juhtima. Ühel hetkel sai ta aga kõne Läti endiselt ministrilt, kes oli tema maale näinud. Minister teatas, et Agnes lausa peab töölt ära tulema ja täiskohaga maalima hakkama! Noor naine lasi end veenda ning keskendus maalimisele. Kui esiti tundis ta hirmu ebastabiilsuse osas, siis nüüdseks on see kadunud. Veelgi enam, Agnes toonitab: maalida ei saa, mõeldes raha peale. Tegelikult läheb Agnesel vägagi hästi ning ta müüb teoseid ka väljapoole Euroopat. Neist suuremate hinnad algavad lausa 2000 eurost. Agnese sõnul ostetakse maalid teinekord juba nii kiiresti ära, et ta ei jõua neid üleski pildistada. Koroonaaeg kunsti õnneks mõjutanud ei ole, sest inimestel on säilinud vajadus ilu järgi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Marju Gellert on elanud ligi kaheksa aastat Hispaanias Malagas, kuhu kolis abikaasa ja väikese pojaga. Tänaseks on perre lisandunud veel üks poeg. Marju tunnistab, et tema jaoks oli koos perega Hispaaniasse kolimine lihtsam samm kui üksinda minek võinuks olla. Küll aga oli just lähedastel keeruline sellega leppida. Marju ja tema abikaasa Artjom on pidanud aja jooksul erinevaid ameteid, mõnes on hästi õnnestunud ja teises samas läbikukkunud. Praeguseks naudivad nad tööd fotograafidena. Küll aga toonitab Marju, et see pole kahjuks kullaauk, kust rohkelt raha tuleks. Loomulikult räägime ka Marju ja Artjomi poegadest, kes mõlemad käivad nüüdseks koolis. Muuseas, välismaalastena laste heasse kooli saamine polnud üldse keeruline – Hispaanias toimib punktisüsteem, mille järgi eelistatakse peamiselt just neid, kes pole nii heas seisus. Marju nendib, et lastel oli alguses eelkoolis mõnevõrra raske (näiteks ei rääkinud poisid esimese aasta tundides üldse hispaania keelt – kuigi õpetaja sõnul na

Airi räägib näiteks, et tavapärasel keskklassi indialasel on kolmekorruseline maja ning teenijad. Kuna vaesust on palju, siis saab teenijaid lubada üsna soodsa hinnaga eest. Kuigi Indias öeldakse, et kastisüsteemi ei eksisteeri enam, siis abielude puhul on see siiski olemas. Airi sõnul võib perepea isegi oma lapse ära tappa, kui võsuke tahab abielluda kellegagi madalamast kastist. Muuseas, pere tahtis ka Airi abikaasale leida sobivat indialannat. Seetõttu käidi erinevates peredes poega esitlemas, kuid viimaks ütles mees ise ära. Ja hea, et nii läks, sest saatuse tahtel kohtuti hiljem Airiga. Loomulikult tuleb juttu ka sellest perioodist, kui Airi oli Indias koroonalõksus. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kunnar Karu jutustab meile matkamisest erinevates maailma paikades – alates Eestist kuni Ugandani välja. Kunnar tunnistab, et on nii kirglik matkaentusiast, et veedab umbes pooled päevad aastas matkarajal. Saates räägib ta meile aga parimatest matkadest nii Eesti kui maailmas, raskematest hetkedest, iseenda motiveerimisest, pikematest rännakutest, kõrgematest tippudest ning paljugi muud.

Tänase saate külaline Maiu Hartmann on kirglik reisihuviline, kes pole jäänud koju ka koroonaajal. Maiu tunnistab, et veel kümmekond aastat tagasi käis ta ainult Egiptuses puhkamas ning ei kujutanud isegi ette, et võiks reisida mujale ja omal käel. Nüüd on ta külastanud erinevaid põnevaid paiku ning viimasena sai väisatud just imelist Brasiiliast. Muide, Maiu poeg polnud Brasiiliasse mineku osas üldse nii vaimustuses – poiss ütles, et tema on küllalt reisinud ja tahaks pigem kodus olla! Saates räägib Maiu aga kaunitest randadest, imelisest Rio de Janeirost, bussiröövidest ning igasugustest apsakatest, mis reisi vürtsitavad Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Henek Tomson läbis Uus-Meremaal 3000 kilomeetrit pika Te Araroa matka… ja seda ilma rahata! Kokku kestis matk viis kuud. Henek tunnistab, et oli kindel, et saab 3000 kilomeetri pikkusega matkaga hakkama. Niisiis otsustas ta sinna lisada omaette nüansi – selle, et liigub ilma rahata. Hästi palju sai Henek abi kohalikelt, kes pakkusid nii toitu kui ka ööbimisvõimalust. Samas tuli ette hetki, mil pidi mõnda aega näljas olema või isegi toitu püüdma (näiteks possumi ja angerja). Saatekülaline tunnistab, et pidi näljaga hakkama saamiseks end mentaalselt ette valmistama. Matk oli väga raske ning selle jooksul oli rohkelt ohte, mida ta isegi ei osanud ette näha. Ühel keerulisel hetkel kirjutas ta isegi lähedastele hüvastijätukirja. Henekil ilmus hiljuti raamat „Minu Uus-Meremaa“.

Tänase saate külaline Madle Timm on kogenud maailmarändur, kes soovitab oma reise mõtestada – see aitab aru saada, mida elult tahad ja mis sind tegelikult õnnelikuks teeb. Reiside mõtestamisel on ideaalne abimees märkmik või päevik. Kuigi päeviku pidamine nõuab järjepidevust, on Madle kinnitusel tulemus seda väärt. Miks tasub reisides iseendale sügavamaid küsimusi esitada ning mil moel oma järgmisi reise planeerida, Madle saates ka räägib. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kati Ålander vestab meile elust Hondurases, kus tema ja abikaasa on erinevate perioodide jooksul on elanud. Kati tunnistab, et oli esiti Hondurasesse minekule vastu – viimaks armus ta ise sealsesse troopikasse. Kati räägib saates Hondurase elu põnevatest, aga ka šokeerivatest nüanssidest: luksuslik elamine 40 euro eest, miks tundus mõttetu pesumasinat osta, kuidas naabrite vaheline suvaline tüli võib lõppeda mõrvamisega, linnaliinides on täiesti igapäevane paljaks röövimine ning kohalike veidrast Coca Cola lembusest/sõltuvusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Albina Prenga on elanud kaunil Kreeta saarel kümmekond aastat. Just sealmail kohtus Albina oma tulevase abikaasaga, kes on Albaaniast pärit. Nii Albina kui tema abikaasa töötavad Kreetal turismisektoris, mis tähendab, et tööd on põhimõtteliselt pooleks aastaks. Albina on viietärnihotellis avalike suhete peal ning mees töötab ühes restoranis. Ülejäänud aja aastast tuleb ilma töötamata hakkama saada. Samas on Albina arvamusel, et kui õigesti majandada, siis saab suvel teenitud rahaga hakkama küll. Näiteks ettekandja sissetulek on Eestiga võrreldes Kreetal tunduvalt parem. Tänaseks on Albina kahe lapse ema ning kiidab Kreetat kui head kohta laste kasvatamiseks. Lisaks on lapsed nüüdseks juba kohalike poolt ära hellitatud… Vanem poeg käib koolis ning ka see süsteem on kvaliteetsel tasemel. Oma Facebooki lehel Üllatav Kreeta julgustab Albina avastama autentset Kreetat. Need on paigad, kuhu turismibürood enamasti ei vii ja kuhu tuleb endal pääseda. Samuti annab Albina Kreeta külastamiseks

Tänase saate külaline Saara Arulaane räägib ühest oma lemmikkohast maailmas – Hawaii saartest. Saara on käinud Hawaiil kaks korda, esimesel korral kaks nädalat ja teisel kolm. Ta nendib, et kahest nädalast jäi väheks ning soovitab teistelgi planeerida vähemalt kolme nädala pikkune reis. Tema hinnangul pole mõtet nii kaugele nii lühikeseks ajaks lennata ja sellega keha kurnata. Samuti arvab Saara, et ainult rannapuhkuseks ei ole mõistlik Hawaiid valida. See paik sobib matkajatele, surfaritele ja looduse nautlejatele. Kliima mõttes on hea Hawaiile tulla igal ajal, kuid teatavatel perioodidel – näiteks jõulud-aastavahetus, lihavõtted, sõbrapäev – on hinnad laes. Tõepoolest, Hawaiil reisides tulebki arvestada suuremate kuludega. Näiteks toob Saara välja, et öö kõige kehvemas hostelis maksis 135 dollarit (umbes 111 eurot). Olles käinud erinevatel Hawaii saartel, võrdleb Saara, millised ja miks paistavad teiste seast silma. Samuti annab ta väga head soovitused, milliseid paiku lausa peab külastama.

Tänase saate külaline Kerli Nõu on nüüdseks külastanud 103 riiki. Et saada pilti tema põnevamatest reisidest, toob Kerli välja enda kõige-kõigemad. Saates räägime näiteks ümbermaailmareisist, luksuslaeva elu nautimisest, alligaatoriliha söömisest, 1000 eurot maksnud numbritoast ja sellega kaasnevast kannupoisist, tema suurimatest reisiämbritest ja paljugi muud. Loomulikult jagab Kerli reisihimulistele häid nõuandeid – näiteks, millised on parima hinna ja kvaliteedi suhtega paigad maailmas. Uurides, milline on kõige parem reisilugu seltskonnas rääkimiseks, annab Kerli aga hoopis omapärase vastuse… Kerli andis hiljuti välja raamatu „Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist“ teise osa.